No muidugi, muidugi. Seda oligi oodata. No on alles ilma roju! Kõik iluad ja toredad plaanid PIDID lihtsalt metsa minema. Aga mida sinna parata saab!? Ei saagi. See ongi elu ilu :D

Suvi saab varsti läbi ja ma pole õieti puhatagi saanud. Võib-olla oleks siiski targem olnud vaid üheks kuuks tööle minna.. vähemalt oleks puhata saanud korralikult. Samas nüüd saan rohkem raha ja see on ju tore. On mida kulutada, ei pea vanemaid peksma. Praeguseks. Masendav on mõelda, et esimesest palgast on kaardil alles vaid 50 krooni ja sellegi olen ma Railile võlgu. Nii ta läheb. Kõik panused on pandud järgmisele nädalale. Siis lõpuks tööst vaba. Tegelikult olen vaba juba laupäeval (jah, kõigest kaks päeva veel, aga need kaks päeva venivad nagu kaamli ila, tõega). Huvitav, huvitav, mida suvel mulle siis veel pakkuda. Loodame ikka parimaid ilmasi. Tean, see nädal pole just eriti pikk aeg, kui pole hullu. Lohutan end sellega, et järgmine suvi on kõik parem, siis on üks suur pidu ja pillerkaar. Gümnaasiumi lõpp siiski ju - "the end of the begining". Fäänsi! Harjumatu mõelda, et siis on selle kooliga asi ühel pool. Siiski 12 aastat, suurem osa mu elust, on veedetud kooli seinte vahel. Seal on nii-nii palju toredaid hetki olnud. Naljakas, alles nüüd, kui olen käinud kaks kuud tööl, suudan hinnata, kui tore on kool tegelikult. Muidugi mõistsin ma juba varem, et kool polegi nii hull ja ilma selleta oleks kordi igavam. Aga nüüd oskan ma tegelikult hinnata, milline vabadus meil seal on. Üldse paneb see tööl käimine mõtlema tulevikule - ei kujutaks ette, et kunagi sellist tööd tegema hakkangi. Ei, see pole minu jaoks. Järelikult pean hakkama õppima, pingutama. Loodame, et ka kooli ajal nii mõtlen ja ennast tõsiselt käsile võtan. Ma tean, et see on tegelikult minu oma teha, aga minu iseloom on teada. Kuid annan endast parima. Võib ju ühe aasta kaheteistkümnest pingutada ja vaeva näha. higi, verd ja pisaraid tahan näha!!! :D Jah.. aga suvi, vot sellega pean ma ruttu midagi ette võtma. Ei saaks öelda, et ma puhanud oleksin ja veel vähem saab öelda, et ma päikest näinud oleks. Või noh, päevitanud ma õieti ju pole. Suve alguses veidikene. Tegelt see töö polegi nii paha. Mitte ainult selle pärast, et oma raha jne vaid see on hea aja sisustus. Mida ma teeksin muidu!? Igavleksin päevast päeva. Ja nagu ma eespool mainisin, tekitab see töö tahte õppida ja kooli minna. jah..

"Valust ma saan aru, see paneb mõtlema, aga masendusest ma enam ei saa aru. Ma ei mõitsa inimesi, kes praktiliselt teadlikult keeravad oma elu perse, tekitades endale masendust asjade pärast mis kas väärivad seda või mitte, vahet pole, sama teeb välja. Ja siis mulle alati öeldakse, aga sa ei tea kui raske mul on ja bla bla ja selle peale ma tahaks alati öelda ühtteist, kuid hoian end tagasi. Mul on ka raske olnud. Ja mitte mingi pubekakriis, vaid ikka nagu tõeliselt raske. Kuid samas iga inimese jaoks on tema mured alati need kõige suuremad, tuleb osata neid jagada, sest sulle lähedane inimene saab osa neist muredest su õlgadelt ära võtta."

Britta Gassmann aka BB

Lihtsalt lugesin seda, pani mõtlema & meeldis.

teiste vead.

Ükski inimene pole täiuslik - nagu me kõik teame. Meil kõigil on omad vead. Millegi pärast näeme me rohkem teiste vigu kui endi omi. Miski kellegi juures ei meeldi meile, me vingume selle üle. Ütleme ehk isegi, et teame, et võib-olla oleme ise samasugused. aga Sel juhul peaksime me ju ometigi mõistma neid vigu, mõistma, miks keegi teine on nagu ta on või käitub kuidas ta käitub. Aga ei! Teiste vead on alati hullemad, kui enda omad, ning enda probleemid on alati suuremad, kui teiste omad. Tegelikult on selline suhtumine hale. No olgu. Oma probleemid on tõesti meie enda jaoks suuremad, kui teiste omad, sest enda probleeme peame me ise läbi elama, teiste omasi mitte. Kuigi jah, me võime kaasa tunda / mure tunda, kuid see pole siiski kunagi päris sama. Meie enda jaoks.. teiste jaoks ei saa võõras probleem kunagi olla number üks. Seda on tegelikult ka palju palutud. Mitte ma ei väida, et abi palumine on palju vaid see, et nad keskendukis ainult sinule ja oma mured unustaksid sootuks. Võib ju küsida, miks hoopis tema muret number ühena ei kohelda?! See selleks. Põhi teema oli ju meie vead. Me kõik võiksime aeg-ajalt vaadata endasse ja kirdua enda vigu. Enda vigade juures on kõige parem see, et neid me saame muuta. Teiste omasi mitte nii palju. Või kui me tahame taaskord vinguda kellegi mingi omaduse üle, siis mõtleme, kas ka meie sellised pole.. kui oleme, siis saab ju enda peal selgeks teha, miks me sellisedoleme / nii käitume.. on palju kergem teisi mõista. Ja ma tean, et teiste vigade üle arutada on kergem, aga ma ei arvagi, et enda vigade üle peaks arutama kellegagi koos vaid ise endaga. Kellegagi koos on muidugi selle pärast hea, et asjad, mida sa ise ehk ei märka võivad kellegi teise poolt juba ammu-ammu avastatud olla. Jah, alati on kergem süüdistada oma probleemides teisi, alati on kergem süüdistada kõiges teisi. Kuid kuidas nemad ennast sel juhul tundma peaksid? Sellele me taaskord ei mõtle.
Kokkuvõttes tahan ma öelda seda, et miks hädaldada kellegi teise kallal, kui endagagi on piisavalt tööd teha.

Olen kui jää, kes sulab ja ei jää..

mõte.

Miks on nii, et kui sul on pastakas, on paber ning soov oma peas keerlev mõttehunnik kirja panna, on pea nii tühi. Ometigi hetk tagasi jooksis su ajurakkudest tuhat mõtet. Keegi võiks leiutada seadme, mis soovi korral mõtted paberile talletaks. Üks kõik, mis hetkel või kus. Nii ei pea raiskama aega vahendite leidmiseks; mõtted ei vea end peast läbi kiiremini, kui käsi veab pastakat mööda paberit - kõik saaks kirja ja nii oleks kergem.. vähemalt minul.

Usk.

Ma ei usu Jumalat. Olgu see selge. Aga jumal... kes? Lubage öelda: tühi vaimunärimine! Ning ma lähen veelgi kaugemale: ma ei usu jumalusi, kodukäijaid, vaime, laare, kummitusi, ufosid, ingleid, soerdeid ega kalevipoegi. Aga peamiselt ei usu ma Jumalat. Kui jumal oleks olemas, tuleks talle vastu lõugu anda!

Jan Kaus "Tema"

Usume, sest alati on hea
näidata, et kõike tead,
näidata, et pole lahendamata küsimust.
Näidata, et elu on lust,
kui "õigete" reeglite järgi elad.
Näidata, et kuri ei võida kunagi head.
Ja varjata, et need reeglid on lollus,
välja mõtles need keegi tühi ollus.
Varjata, et need reeglid on meie kontrollimiseks
saab allutada rahva nii ehk.
Varjata, et reeglite taga ei peitu head,
varjata, et inimkond tegi vea
lastes end kontrollida olematust jõust
ja osa võttes sellest showst.
Kuid usume ikka, sest paljud ei tea,
et usu läbi kurjus meile lõksu seab.
Tahame näidata, et on kõik korras siin,
näidata, et elu pole piin.
Tehes kurja on hea mõelda,
et keegi ei julge miskit öelda,
sest tehtud tegu sai usu nimel.
Näida, et voolav verenire
ei ole valatud asjata vaid
enne oma jumalalt käsu said.
Näidata, et usk vabandab välja kõik.
Näidata,et sulle jääb alati võit,
kui pühendan end jäägitult talle
- narride jumalale!

Tera... !

Sinuga juhtub ainult head, kui sa ise hea oled. Hea? Aus on õigem öelda. Mitte seaduse ees aus, vaid aus enese ees. Ole, kes sa oled, ainult mitte argpüks, silmakirjateener, kelm, libu - mina eelistan valelikule südamele vähki. Sest vähk võib su varbad külmaks teha, aga see muu teeb kindlasti.

T. Capote "Hommikueine Tiffani juures"


Tegelikutl me ei mõista, kui valelikud me iseenda ees oleme. Ja olles valelik enda suhtes, kuidas saaksimegi olla ausad teiste ees?