Mõtlesin.. et mul on sitaks vedanud elus. Üldiselt - minuga pole juhtunud suuremaid õnnetusi, enamasti pääsen suhteliselt lihsalt kõigest. Aga millest see tuleb? Nii palju on inimesi, kes elaks nagu õnnetusest õnnetusse, alati on midagi valesti, alati juthub midagi. Ja nad ei kujuta seda ette ega pole asi selles, et nad probleeme üle paisutaks - nendega tõepoolest juhtb koguaeg midagi. Kuidas siis ma nii kergelt pääsen? Ei saa ka öelda, et ma oleksin ettevaatlikum. Ei ole, ma olen kohati väga naiivne inimeste suhtes. Pealegi polegi asi alati selles. Mõnda õnnetust ei saa vältida olenemata sellest, kui ettevaatlik ollakse.
Võib-olla tõesti on siis nii, et me tõmbame enda poole sellist energiat, mida välja kiirgame. Näiteks, kui ma üks kord keset ööd pargis jalutasin, ei mõelnud ma, mida kõike halba minuga juhtuda võib. Mõtlesin omi mõtteid, nautisin õhtut ja koduteel kujutasin ette, kuidas kodus sooja teki alla poen. Samas on inimesi, kes mängivad peas läbi kõik võimlikud halvad tsenaariumid, mis juhtuda võib. Võib-olla need mõtted tõmbavadki ligi seda, mida mõtetes kujutame.
Ühesõnaga, kust iganes ma sain sellise positiivse mõtlemise ja selle, et kõigest pigem head ootan, suured tänud. Asi võib ka just selles samas asjas olla, et ma pole nii öelda suuremaid kõrvetusi saanud.
Jah, ma tean ka, et alati pole asjad nii lihtsad. Olenemata oma mõtetest võib kõike juhtuda. Samas ma tahaks uskuda, et see teooria vastab siiski tõele, pealegi on palju näteid seda tõestamaks. Muidugi ma mõistan, et selle pärast ei tasu õnnega mängima hakata, sest see võib kehvast lõppeda. Eks olen minagi omad õppetunnid saanud. Siiski pean mainima, et need on kordi kergemad, kui nad olla võiksid. Hea vähemalt, et sellest ise aru saan.
pühapäev, 30. november 2008
reede, 28. november 2008
Mul on kurb meel. Winamp otsustas taaskord katki minna, no ma tänan. Mis tal minu vastu on? Ma kohtlen teda ju üpris hästi, panen ainult häid ja paremaid lugusi temasse. Mitte kunagi ei jäta unarusse, kogu aeg mängib. Väsis vist ära, mina küll ei väsind.
Teiste programmidega pole üleüldse nii mugav. Peale kolme teise varjandi proovimist andsin siiski WMP'le võimaluse ja olin peaaegu rahul. Nüüd aga üritasin lugusi järjest mängima panna (alt+hiireklõps, eks), aga nii ei saa. Üldse ei saa vist. Otsida ka ei saa. Amatöör, ma ütlen.
Elu on nii raske. Kogu maailma valu on minu õlgadel.
Teiste programmidega pole üleüldse nii mugav. Peale kolme teise varjandi proovimist andsin siiski WMP'le võimaluse ja olin peaaegu rahul. Nüüd aga üritasin lugusi järjest mängima panna (alt+hiireklõps, eks), aga nii ei saa. Üldse ei saa vist. Otsida ka ei saa. Amatöör, ma ütlen.
Elu on nii raske. Kogu maailma valu on minu õlgadel.
neljapäev, 27. november 2008
Random.
Mis teema sellega on, et peale seda, kui ma Desmondga kokku saan, jääb ta hageks. Ma ütlen, ma mõjun talle halvasti. Okei, tegelt on loogline seletus sellele. Näiteks viimane kord pandi rõhku kordi rohkem sellele, et mul soe oleks. Ja isegi siis oli mul külm, siiani imestan, et ma haige pole. Kord enne seda käis ta t-särgi väel väljas, samal ajal kui mina jopes värisesin. Järgmine kord ma võtan talle soojad sallidmütsidkasukad kaasa (mitte, et mul neid endal oleks) ja proovigu ta ainult siis haigeks jääda nah.
Einoh, muidu oleks ju kõik tore, aga nüüd ta ei tule jälle raudselt Londoni. That sucks.
Eile oli mul päev otsa vastik peavalu. Ma juba kartsin, et olen samasse haigusesse nakatunud, milles Daniel ja Natasha on/olid. Neil oli ka mingi peavalu jama ja kõrge-kõrge palavik. Tundub, et mu peavalu väga hullult ei plaanind minna ja täna on mul küll süda paha, aga üldiselt olen ju ma korras. Pealegi, kui ma mõtlen, et täna on juba neljapäev ja pool päeva on ka läbi - meel läheb kohe toredamaks. Kõht on tühi..
Oeh, ilmad on külmad. Soojemad riideid oleks vaja. Kahju ikkagi, et meil lund pole, meel oleks kohe palju toredam. Praegu on kõik lihtsalt hall, külm ja kole. Kujutan ette, kuidas mõni mõtleb kagel California maal, et oh, on alles palav ilm ja läheb ujuma. Või praegu ta magab, aga põhimõtteliselt.
Ma hakkasin mõtlema, et miks Joan minuga ei suhtle enam. Jumala lambist hakkas vältima. Hakkasime just paremini läbi saama.. mingi imelik komme on tal. Ära kadunud inimestest veel seda, et hakksin Abduli igatsema. Täiesti tühja koha peal. Pole ime ka, varem ma koguaeg suhtlesn temaga ja kulutasin oma krediidi enamasti tema peale. Nüüd on umbes kaks kolm nädalat täielik vaikus majas. Hmm.. oh well.
Eile olin ma tubli, tegin toa korda. Riided panin kappi korralikult ja riiulid tegin korda. Kohutavad asjade hunnikud olid igalpool. Õhtul oma tuppa tulin, siis tundus tuba nii tühi.. lol. Mis seal ikka, homseks on sama seis tagasi raudselt.
Mis ma veel ütlen? Nothing at all.
Einoh, muidu oleks ju kõik tore, aga nüüd ta ei tule jälle raudselt Londoni. That sucks.
Eile oli mul päev otsa vastik peavalu. Ma juba kartsin, et olen samasse haigusesse nakatunud, milles Daniel ja Natasha on/olid. Neil oli ka mingi peavalu jama ja kõrge-kõrge palavik. Tundub, et mu peavalu väga hullult ei plaanind minna ja täna on mul küll süda paha, aga üldiselt olen ju ma korras. Pealegi, kui ma mõtlen, et täna on juba neljapäev ja pool päeva on ka läbi - meel läheb kohe toredamaks. Kõht on tühi..
Oeh, ilmad on külmad. Soojemad riideid oleks vaja. Kahju ikkagi, et meil lund pole, meel oleks kohe palju toredam. Praegu on kõik lihtsalt hall, külm ja kole. Kujutan ette, kuidas mõni mõtleb kagel California maal, et oh, on alles palav ilm ja läheb ujuma. Või praegu ta magab, aga põhimõtteliselt.
Ma hakkasin mõtlema, et miks Joan minuga ei suhtle enam. Jumala lambist hakkas vältima. Hakkasime just paremini läbi saama.. mingi imelik komme on tal. Ära kadunud inimestest veel seda, et hakksin Abduli igatsema. Täiesti tühja koha peal. Pole ime ka, varem ma koguaeg suhtlesn temaga ja kulutasin oma krediidi enamasti tema peale. Nüüd on umbes kaks kolm nädalat täielik vaikus majas. Hmm.. oh well.
Eile olin ma tubli, tegin toa korda. Riided panin kappi korralikult ja riiulid tegin korda. Kohutavad asjade hunnikud olid igalpool. Õhtul oma tuppa tulin, siis tundus tuba nii tühi.. lol. Mis seal ikka, homseks on sama seis tagasi raudselt.
Mis ma veel ütlen? Nothing at all.
esmaspäev, 24. november 2008
22. nov '08 .
Nädalavahetus oli huvitav meil seekord.
Reedel ja laupäeva hommikul olin ma maru kuri, kurb või midagi. Lõpuks, kui teada sain, et Des ikkagi tuleb Londoni, oli halb tuju muidugi kadunud. Igaljuhul ma pean midagi oma kujutusvõimega ette võtma, it's awful. See selleks. Peale pikka ootamist sain taga kokku ja oli maailma tore olla.
Alguses läksime kuskle ma täpselt ei tea kuhu. Seal ma sain teda, et me ei plaani Londonisse jääda. No olgu, kuna mulle lubati, et hommiku saan ilusti koju, ei hakanud ma vastu ka vaidelma. Siis seal kohas, kus me olime. Jälle oli maru palju ootamist. Hullult paljudele tutvustati mind, ainult, et minu jaoks olid kõik nimed ühesugused ja näod ka just väga ei erinenud üksteisest. No siis mõni mees otsustas maru vahva olla ja kuigi nad pidid osad asjad aint korda rääkima (5 min), siis passisin ma seal autos jumala kaua. Isegi meie autojuht oli lõpuks närvis ja ei rääkinud Desmondiga tükk aega. Ma tegin ka natuke solvund nägu, sest kurat, ma olin 3h teda oodanud ja kümetanud ja siis passi veel autos ka. Kus mul hakkas ka külm juba. No muidugi, kui ta miljon korda jälle vabandas ja oma süüd tundvat nägu tegi, siis ma ei suutnud kaua kuri olla. Ma pole eriti osav sellel alal.
Lõpuks siis asusime kuskile kaugele maale teele. Nali oli selles, et auto läks poolel teel katki. Arvata on, et eriti soe seal polnud. Megalt kaua ootasime. Hullult armas oli, et kuigi Desmond muretses niigi, et mul soe oleks, siis need kaks ta sõpra tahtsid ka mulle igast pusasi anda jne. Endal neil oli natuke külmem kui mul ju. Lõpuks veeti meid kuskle, kuhu pidi parandaja tulema. Kes auto 20 ming korda teeb või, kui ei saa tehtud, viib meid Londni. Nali oli selles, et algse jutu järgi pidi neil 30 min tuleku peale minema, aga sellsest ajast sai mõni tund. Lõpuks kui nad siis saabusid, autot korda ei saand ja Londonisse viimise eest taheti £200. Me olime juba seal lähedal mingi toa võtnud ja jäime parem sinna. Vähemalt oli mul LÕPUKS soe.. lol.
Ühesõnaga, sinna, kus me alguses minna plaanisime, me ei jõudnud. Hommikul tuli meile mingi asi järgi ja viis meid Londoni. Kust ma siis rõõmsalt Brent Crossi läksin Maxuga.
Elu on seiklus.
Pühapäeva hommikul oli meil ka lund sadanud, aga mina jõudsin välja alles siis, ku vihma juba ladistas. Maru kade on see Eesti ilm, võtab kõik lume endale. Andku meile ka natuke, oles endal ka parem..
Reedel ja laupäeva hommikul olin ma maru kuri, kurb või midagi. Lõpuks, kui teada sain, et Des ikkagi tuleb Londoni, oli halb tuju muidugi kadunud. Igaljuhul ma pean midagi oma kujutusvõimega ette võtma, it's awful. See selleks. Peale pikka ootamist sain taga kokku ja oli maailma tore olla.
Alguses läksime kuskle ma täpselt ei tea kuhu. Seal ma sain teda, et me ei plaani Londonisse jääda. No olgu, kuna mulle lubati, et hommiku saan ilusti koju, ei hakanud ma vastu ka vaidelma. Siis seal kohas, kus me olime. Jälle oli maru palju ootamist. Hullult paljudele tutvustati mind, ainult, et minu jaoks olid kõik nimed ühesugused ja näod ka just väga ei erinenud üksteisest. No siis mõni mees otsustas maru vahva olla ja kuigi nad pidid osad asjad aint korda rääkima (5 min), siis passisin ma seal autos jumala kaua. Isegi meie autojuht oli lõpuks närvis ja ei rääkinud Desmondiga tükk aega. Ma tegin ka natuke solvund nägu, sest kurat, ma olin 3h teda oodanud ja kümetanud ja siis passi veel autos ka. Kus mul hakkas ka külm juba. No muidugi, kui ta miljon korda jälle vabandas ja oma süüd tundvat nägu tegi, siis ma ei suutnud kaua kuri olla. Ma pole eriti osav sellel alal.
Lõpuks siis asusime kuskile kaugele maale teele. Nali oli selles, et auto läks poolel teel katki. Arvata on, et eriti soe seal polnud. Megalt kaua ootasime. Hullult armas oli, et kuigi Desmond muretses niigi, et mul soe oleks, siis need kaks ta sõpra tahtsid ka mulle igast pusasi anda jne. Endal neil oli natuke külmem kui mul ju. Lõpuks veeti meid kuskle, kuhu pidi parandaja tulema. Kes auto 20 ming korda teeb või, kui ei saa tehtud, viib meid Londni. Nali oli selles, et algse jutu järgi pidi neil 30 min tuleku peale minema, aga sellsest ajast sai mõni tund. Lõpuks kui nad siis saabusid, autot korda ei saand ja Londonisse viimise eest taheti £200. Me olime juba seal lähedal mingi toa võtnud ja jäime parem sinna. Vähemalt oli mul LÕPUKS soe.. lol.
Ühesõnaga, sinna, kus me alguses minna plaanisime, me ei jõudnud. Hommikul tuli meile mingi asi järgi ja viis meid Londoni. Kust ma siis rõõmsalt Brent Crossi läksin Maxuga.
Elu on seiklus.
Pühapäeva hommikul oli meil ka lund sadanud, aga mina jõudsin välja alles siis, ku vihma juba ladistas. Maru kade on see Eesti ilm, võtab kõik lume endale. Andku meile ka natuke, oles endal ka parem..
esmaspäev, 17. november 2008
neljapäev, 6. november 2008
2day I hate u..
On mul siis hea tuju või ei ole, doesn't matter.
Täna hakkasin oma vanast telefonist sõnumeid lugema. Muidugi olid seal Tema sõnumid ja ma lihtsalt ei saand neid vahele jätta. Olgem ausad, neid ma sealt ainult lugesingi. Kuidas ta tahtis mulle sünnipäeva pidu korraldada, kuidas ta ütles, et ta oleks parema meelega minuga kui kuskil Saksamaal, kuidas ta keset ööd saatis mulle sõnumi, et igatseb mind.. see oli üks nädalavahetus enne seda, kui me viimast korda nägime. Siis olid veel asjad normis, aga selle nädala jooksul muutus midagi ja ma ei saa siiamaani aru, mis. Ja siis olid veel vanemad sõnumid, kohe päris algusest. No tal oli teine suhtumine.
Igaljuhul, need sõnumid tegid mu tuju kurvaks. Kas või need kõige tühisemad. Näiteks, kui ta oma sugulasi pidi hoidma. Ma tahaks, et praegu oleks ka nii, et ta tunneks huvi, kuidas mul läheb või mis ma teen.
Saksamaa asju lugedes tekkis mul korraks mõte, et äkki ta valetas selle kohta.. aga no las see olla.
Ma ju täiesti üritan Temast mitte mõelda ja edasi liikuda. Üritan endale sisendada, et asi on selles, et ma Teda ei saa, mitte, et ma temasse tegelikutl armunud oleksin. Ma üritan, aga ükskõik kellest või millest ma mõtlen. Mingi hetk suudan ma need mõtted siiski Temaga ühendada. Ma ei saa sellest ennem arugi, kui hiljem. Samas ei ole ta mu peas enam pooltki nii tihti kui varem. Eks ma olen ju Temas pettunud ka.
Natuke veel ja olen ta unustanud. Ainult, et.. tegelikult tahaksin ma ju teda näha või, et ta mulle helistaks. Saadaks kasvõi sõnumi. ise..
Täna hakkasin oma vanast telefonist sõnumeid lugema. Muidugi olid seal Tema sõnumid ja ma lihtsalt ei saand neid vahele jätta. Olgem ausad, neid ma sealt ainult lugesingi. Kuidas ta tahtis mulle sünnipäeva pidu korraldada, kuidas ta ütles, et ta oleks parema meelega minuga kui kuskil Saksamaal, kuidas ta keset ööd saatis mulle sõnumi, et igatseb mind.. see oli üks nädalavahetus enne seda, kui me viimast korda nägime. Siis olid veel asjad normis, aga selle nädala jooksul muutus midagi ja ma ei saa siiamaani aru, mis. Ja siis olid veel vanemad sõnumid, kohe päris algusest. No tal oli teine suhtumine.
Igaljuhul, need sõnumid tegid mu tuju kurvaks. Kas või need kõige tühisemad. Näiteks, kui ta oma sugulasi pidi hoidma. Ma tahaks, et praegu oleks ka nii, et ta tunneks huvi, kuidas mul läheb või mis ma teen.
Saksamaa asju lugedes tekkis mul korraks mõte, et äkki ta valetas selle kohta.. aga no las see olla.
Ma ju täiesti üritan Temast mitte mõelda ja edasi liikuda. Üritan endale sisendada, et asi on selles, et ma Teda ei saa, mitte, et ma temasse tegelikutl armunud oleksin. Ma üritan, aga ükskõik kellest või millest ma mõtlen. Mingi hetk suudan ma need mõtted siiski Temaga ühendada. Ma ei saa sellest ennem arugi, kui hiljem. Samas ei ole ta mu peas enam pooltki nii tihti kui varem. Eks ma olen ju Temas pettunud ka.
Natuke veel ja olen ta unustanud. Ainult, et.. tegelikult tahaksin ma ju teda näha või, et ta mulle helistaks. Saadaks kasvõi sõnumi. ise..
Kano "Nite nite"
Seriously man,
Like, you know when you got a good girl,
Or you know when she means something to you, & you've got like, a name.
Like I had a name for this girl, I used to call her "Ladybird",
Cos she always played red, in Connect Four.
Link em n leave then em high,
I've been telling all my man's for time,
Link em and then leave em high,
They never take my advice,
But now I realise, I realise why,
They have not been listening all this time,
Cos since I linked you, last night,
I wont be taking my advice
Look,
I call her "Nite nite"
'cause she sleeps from the day right to the bright light,
and I like her too much to say bye bye,
But we getting on fine right,
I don't wanna spoil it,
I don't why I can't commit to girls,
And I tell white lies, I'll find out the hard way,
Cos she got my favourite smile, her favourite style,
The first hotel, My favourite time,
And later we could have a baby, maybe a baby boy, my favourite child,
"I'm way too tired", My favourite lie,
My verse on so sure, her favourite rhyme
The windows are steaming up like it's naked time,
Wait, we're way too bait,
I bought her favourite shoes, or they better be,
And she's even my favourite size,
And she knows I hate holding hands, and I'm hooded up when it's
bait inside,
So I guess she's my favorite, right?
Right,
Cos nothing comes close to you.
So numbers? No boys are taking yours,
And no girls are taking mine,
Groupies? f*** that, I'm taking time,
We speak from like 8 till late at night,
When we gets on top, drop my favourite line:
Girl, I ain't going nowhere.
I plain ain't going nowhere,
But, I like you, and it might take some time,
But really I'm like:
Here we go again,
Link em n leave then em high,
I've been telling all my man's for time,
Link em and then leave em high,
They never take my advice,
But now I realise, I realise why,
They have not been listening all this time,
Cos since I linked you, last night,
I wont be taking my advice
I call her sometimes, and I wake her up at some dumb times,
Touch my phone, and her number my thumb finds,
Cos she's ideal, like a nice meal, and a night in, with a nice feel,
Maybe some wine,
Maybe sometime we could hold hands in the park, in the sunshine,
Sometimes,
Be patient with me if I got 3 raves in a week,
Or in a studio, away for a week,
One day we could book a vacation and leave,
But please: "No drama", I don't need beef like shane, forbe, fabian an dean,
I'm just focused on making the peas, Breaking the team, Chasing a dream,
I ain't on the street, maybe sometimes,
But you can't say I don't make enough time,
We speak everyday and meet every week,
So I dunno. Maybe it's me.
You? You got it planned out,
I don't make plans,
You know me, I wait and I see,
But if we were together, or even now,
If we weren't "sort-of", but were together,
Would you be faithful to me?
Treat me massage me, and make me a tea?
Come link me, lay and wake up from sleep, and look hot like 80 degrees?
And you know I never say that sort of thing
See? That's an angel to me
I wouldn't have said that before, you get me?
Link em n leave then em high,
I've been telling all my man's for time,
Link em and then leave em high,
They never take my advice,
But now I realise, I realise why,
They have not been listening all this time,
Cos since I linked you, last night,
I wont be taking my advice
No, no, no, no, no, no
Oh my, my, ow,
Baby we could do this again sometime,
I even have a special name for you,
It's "Long Baby", cos you always on my mind, yeah.
I'll tell you straight, so straight, yeah,
I won't tell my mates,
No, no, I know, No, I know,
Yeah I like you,
Here we go,
Here we go again,
Here we,
Here we go again.
Like, you know when you got a good girl,
Or you know when she means something to you, & you've got like, a name.
Like I had a name for this girl, I used to call her "Ladybird",
Cos she always played red, in Connect Four.
Link em n leave then em high,
I've been telling all my man's for time,
Link em and then leave em high,
They never take my advice,
But now I realise, I realise why,
They have not been listening all this time,
Cos since I linked you, last night,
I wont be taking my advice
Look,
I call her "Nite nite"
'cause she sleeps from the day right to the bright light,
and I like her too much to say bye bye,
But we getting on fine right,
I don't wanna spoil it,
I don't why I can't commit to girls,
And I tell white lies, I'll find out the hard way,
Cos she got my favourite smile, her favourite style,
The first hotel, My favourite time,
And later we could have a baby, maybe a baby boy, my favourite child,
"I'm way too tired", My favourite lie,
My verse on so sure, her favourite rhyme
The windows are steaming up like it's naked time,
Wait, we're way too bait,
I bought her favourite shoes, or they better be,
And she's even my favourite size,
And she knows I hate holding hands, and I'm hooded up when it's
bait inside,
So I guess she's my favorite, right?
Right,
Cos nothing comes close to you.
So numbers? No boys are taking yours,
And no girls are taking mine,
Groupies? f*** that, I'm taking time,
We speak from like 8 till late at night,
When we gets on top, drop my favourite line:
Girl, I ain't going nowhere.
I plain ain't going nowhere,
But, I like you, and it might take some time,
But really I'm like:
Here we go again,
Link em n leave then em high,
I've been telling all my man's for time,
Link em and then leave em high,
They never take my advice,
But now I realise, I realise why,
They have not been listening all this time,
Cos since I linked you, last night,
I wont be taking my advice
I call her sometimes, and I wake her up at some dumb times,
Touch my phone, and her number my thumb finds,
Cos she's ideal, like a nice meal, and a night in, with a nice feel,
Maybe some wine,
Maybe sometime we could hold hands in the park, in the sunshine,
Sometimes,
Be patient with me if I got 3 raves in a week,
Or in a studio, away for a week,
One day we could book a vacation and leave,
But please: "No drama", I don't need beef like shane, forbe, fabian an dean,
I'm just focused on making the peas, Breaking the team, Chasing a dream,
I ain't on the street, maybe sometimes,
But you can't say I don't make enough time,
We speak everyday and meet every week,
So I dunno. Maybe it's me.
You? You got it planned out,
I don't make plans,
You know me, I wait and I see,
But if we were together, or even now,
If we weren't "sort-of", but were together,
Would you be faithful to me?
Treat me massage me, and make me a tea?
Come link me, lay and wake up from sleep, and look hot like 80 degrees?
And you know I never say that sort of thing
See? That's an angel to me
I wouldn't have said that before, you get me?
Link em n leave then em high,
I've been telling all my man's for time,
Link em and then leave em high,
They never take my advice,
But now I realise, I realise why,
They have not been listening all this time,
Cos since I linked you, last night,
I wont be taking my advice
No, no, no, no, no, no
Oh my, my, ow,
Baby we could do this again sometime,
I even have a special name for you,
It's "Long Baby", cos you always on my mind, yeah.
I'll tell you straight, so straight, yeah,
I won't tell my mates,
No, no, I know, No, I know,
Yeah I like you,
Here we go,
Here we go again,
Here we,
Here we go again.
Lemmik laul oma kolm/neli aastat juba. Maru tihti kuulan viimasel ajal..
kolmapäev, 5. november 2008
T.I ft. John Legend "Slideshow"
When I think about all my time and all my struggle
Through all my grinding and all my troubles
Man I came up from nothing, all I had was a hustle
with a blindfold trying to find pieces to the puzzle no muzzle
I tell it like it is, that's that
Right or wrong I'ma call it like I see it don't forget
That impossible is nothing your environments irrelavant
just don't let your emotions overpower your intelligence
Refuse to give up, your mistakes don't define you
they don't dictate where your headed they remind you
The Time keep ticking let your mind keep clicking
Never stop thinking be aware of your positions
Be aware of the collisions and the potholes sitting
on the road that you travel on your life long mission
just listen every day is like a snapshot taken
if you live you can learn to be patient
Cuz life is like a slideshow
all the places that I go
and I the things that I know
through all the highs and low
Cuz life is like a slideshow
All things that I've seen
and all the things that I've dreamed
you can't take away from me
cuz life is like a slideshow
As I look back at a fly young cat
who could rap with a dream look where I took that
Beginning on Bankhead then it spread out
vision in my head all I had to was get it out
when I walked out of my house and looked at my street
All I seen was opportunity that led me to truency
I ain't really have a role model to infleunce me
Uncle Quinn in prison they say next it's going be you in it
As I juvenile caught cases so fluently
Look at my life and learn from it don't do it
if I only knew back then what I know now
how much better life would of been if I'da slowed down
Maybe I'da been Kanye instead of seeing Gunplay
But God got a plan, I'll understand one day
But one day of life, like a snapshot taken
Just believe you can make it have faith be patient
Looking back on my lifetime
see the slides go by, sometimes I wonder why
looking back on where I've been
I remember when
do you remember then
Through all my grinding and all my troubles
Man I came up from nothing, all I had was a hustle
with a blindfold trying to find pieces to the puzzle no muzzle
I tell it like it is, that's that
Right or wrong I'ma call it like I see it don't forget
That impossible is nothing your environments irrelavant
just don't let your emotions overpower your intelligence
Refuse to give up, your mistakes don't define you
they don't dictate where your headed they remind you
The Time keep ticking let your mind keep clicking
Never stop thinking be aware of your positions
Be aware of the collisions and the potholes sitting
on the road that you travel on your life long mission
just listen every day is like a snapshot taken
if you live you can learn to be patient
Cuz life is like a slideshow
all the places that I go
and I the things that I know
through all the highs and low
Cuz life is like a slideshow
All things that I've seen
and all the things that I've dreamed
you can't take away from me
cuz life is like a slideshow
As I look back at a fly young cat
who could rap with a dream look where I took that
Beginning on Bankhead then it spread out
vision in my head all I had to was get it out
when I walked out of my house and looked at my street
All I seen was opportunity that led me to truency
I ain't really have a role model to infleunce me
Uncle Quinn in prison they say next it's going be you in it
As I juvenile caught cases so fluently
Look at my life and learn from it don't do it
if I only knew back then what I know now
how much better life would of been if I'da slowed down
Maybe I'da been Kanye instead of seeing Gunplay
But God got a plan, I'll understand one day
But one day of life, like a snapshot taken
Just believe you can make it have faith be patient
Looking back on my lifetime
see the slides go by, sometimes I wonder why
looking back on where I've been
I remember when
do you remember then
teisipäev, 4. november 2008
What if..
Mis siis kui asjad lähevadki nii nagu ma loodan. Kõike plaanides ei ole ma kunagi varem tegelkult mõelnud, kuidas asjad hakkavad muutuma. Kuidas asjad olema hakkavad. Kujutan teatud asju ette, aga.. kõik ju muutub. Jah, see on hea, sest muutusi on mulle tõsiselt vaja.
Ootamine on üks maru tüütu tegemine. Kuigi ma ei mõtle sellele nii, vaid tegelen ikka oma elu elamisega, aga ometigi tahaks teada, kuidas need asjad siis kulgema hakkavad ja kas üldse hakkavad. Kui ei hakka, ega siis midagi, mõtlen midagi uut välja. I must find a way. Pealegi, kuidas teistmoodi ma õige varjandi leian, kui mitte ise proovides, eksole.
Kui ma nüüd mõtlen, siis paljusi asju ei oskagi ette arvata, sest üks asi on, mida antud hetkel mõtlen, aga hoopis teine, mis reaalses olukorras toimuma hakkab.
Oh, I just can't wait.
Dont' ask.
Ootamine on üks maru tüütu tegemine. Kuigi ma ei mõtle sellele nii, vaid tegelen ikka oma elu elamisega, aga ometigi tahaks teada, kuidas need asjad siis kulgema hakkavad ja kas üldse hakkavad. Kui ei hakka, ega siis midagi, mõtlen midagi uut välja. I must find a way. Pealegi, kuidas teistmoodi ma õige varjandi leian, kui mitte ise proovides, eksole.
Kui ma nüüd mõtlen, siis paljusi asju ei oskagi ette arvata, sest üks asi on, mida antud hetkel mõtlen, aga hoopis teine, mis reaalses olukorras toimuma hakkab.
Oh, I just can't wait.
Dont' ask.
esmaspäev, 3. november 2008
Weekend in Goole/Howden.
Mõnusalt lahe nädalavahets oli. Tantsida sai, juua sai, sõpru sai nähtud lõpuks - mida veel tahta. Liisi sai oma ühe eesmärgi täidetud, peo riided sai selga panna.
Lühidalt siis. Minek oli igav, rong sõitis ja sõitis ja peale väga pikka sõitmist jõudis kohale alles. Enne seda kõndisin ma terve rongijaama läbi.. mida oli kaks tegelt. Kuna ma arvasin, et ma olin alguses vales kohas, lõpuks tulin ikka algusesse tagasi ja oi näe, sealt minu rong minema pidiga. Mind rumalat. Üks onu oli magama jäänud ja norksas. Ma üritasin siis viisakat mängida ja piirdusin muigamisega, aga üks tädi, vaatas mulle otsa ja me purskasime kahekesi naerma. Vähemalt ma üritasin. Rongis tahtsin, et keegi mind lõbustaks, ainuke varjant oli Oveis, kelle peale me teoorias natuke pahane olin, aga mis seal ikka. Nõme oli ainult see, et levi ei olnud ning lõbstamine lükkus sellesse hetke, kui ma juba Liisiga kokku olin saand. Mis oli ka naljakas, sest Liisi ei teadnud, kus rongijaam asub ja nii me siis üritasime aru saada, kas ta on veel kaugel või juba möödas hoopis. Saime siiski aru üksteist ja varsti juba nägimegi. Üritasime küll rahulikult üksteisele vastu kõndida, aga ei pidanud vastu ja jooksime kallistama üksteist. Poes oli jama, ühes poes oli Liisi pereema, kelle nähes me oma asju osta ei saanud, läksime teise. Seal ei saanud me aru, mis see vanusepiirang oli sis lõpuks. Läksime ikka esimesse tagasi ja ostsime oma asjad. Söögi jaoks raha ei olnud.
Tee peal sõitis Brit mööda ning otsustas ka meiega Liisi juurde jalutada. Nii me siis kolmekesi jalutasime seal pimedal teel. Liisil on niiiiiiii ilus korter, kadedaks võtab lausa. Pere tundus ka tore. Üleüldse Britu pere tundus ka ilgelt lahe. Natuke istusime lastega teleka ees ka, sest Liisi pereema pidi isa ära viima. Algselt ei pidand me seal olema, aga lapsed nõudsid ikka, et me ka seal oleks.
Lõpuks hakkasime peoks valmistuma. Britu jõi ikka oma eesti tempoga ja ma üritasin siis sammu pidada. Liisi oli kõige nõrgem.. lol. Ma suutsin ühe bokaali ära lõhkuda, jesjesjo. Varsti oli kell seal maal, et Rob tuli meile järgi. Ta polndki nii jbe, kui ma arvasin, jumala normaalne oli. Kõrvad olid natuke suured, aga küll ta järgi kasvab. See selleks, maru lahedad tattood olid ja niburõngas.. lol.
Klubis alguses tore polnud, sest ta oli kinni. Mõtlesime, et kõrval on pubi, oleme seal natuke ja siis lähme edasi. Ei vedand välja. Erapidu oli ja meile vihjati, et me pole kutsutud. Klubi tehti õnneks lahti ka samal ajal. Ei, siis kui me sinna läksime siis. Jubedalt palju oli ida-eurooplasi. Jutu järgi olime me ainsad eestlased. Tore oli, et neli musta meest oli ka. Kelledest ühelt ma rahakoti ära varastasin. Blingu ja räti ka, aga need pidin tagasi andma, kahjuks. No tegelikult, rahakoti kadumises mina süüdi polnud ja mulle on juba miljon korda selle süüdistuse eest vabandatud, aga ikka. No kas ma olen siis sellise näoga, et ma vabalajal varastan tüüpide rahakotte.. loll olen ka pealekauba vist. No jah, pool õhtut möödus jälle igasuguste eest ära joostes ja laval tantsdes. Lõpuks avastasin oma digika ja hakkasin Britust ja Vadimist pilte tegema. Klubi oli tore, muusika oli hea. Midagi halba öelda pole. Ainult maru kiirelt sai kell nii palju, et Rob meile järgi tuli.
Hommik oli naljakas, sest me lihtsalt irnusime koguaeg mingite haigete asjade peale. Ja siis pidin taaskord rongile istuma ja kodupoole minema. Vähemat sain magada veits, mu kõrval kedagi ei olnud. No samas võis asi selles olla, et kõrval istmel olid minu jalad.
Kodu tulin, helistasin Maxule ja astusin Golders Green'i poole teele. Mingi ime läbi sain Oveisiga lõpuks kokku. Hiljem sattsuime tema lähedusse bussi ootama ja ta viis meid koju. Maru vahva. Nõme varjant oli see, et ma pidin babysittima. See selleks.
Kokkuvõtes oli maru tore ja tahaks ilgelt veel minna sinna. Pidu tahan, nädalavahetust tahan.
Lühidalt siis. Minek oli igav, rong sõitis ja sõitis ja peale väga pikka sõitmist jõudis kohale alles. Enne seda kõndisin ma terve rongijaama läbi.. mida oli kaks tegelt. Kuna ma arvasin, et ma olin alguses vales kohas, lõpuks tulin ikka algusesse tagasi ja oi näe, sealt minu rong minema pidiga. Mind rumalat. Üks onu oli magama jäänud ja norksas. Ma üritasin siis viisakat mängida ja piirdusin muigamisega, aga üks tädi, vaatas mulle otsa ja me purskasime kahekesi naerma. Vähemalt ma üritasin. Rongis tahtsin, et keegi mind lõbustaks, ainuke varjant oli Oveis, kelle peale me teoorias natuke pahane olin, aga mis seal ikka. Nõme oli ainult see, et levi ei olnud ning lõbstamine lükkus sellesse hetke, kui ma juba Liisiga kokku olin saand. Mis oli ka naljakas, sest Liisi ei teadnud, kus rongijaam asub ja nii me siis üritasime aru saada, kas ta on veel kaugel või juba möödas hoopis. Saime siiski aru üksteist ja varsti juba nägimegi. Üritasime küll rahulikult üksteisele vastu kõndida, aga ei pidanud vastu ja jooksime kallistama üksteist. Poes oli jama, ühes poes oli Liisi pereema, kelle nähes me oma asju osta ei saanud, läksime teise. Seal ei saanud me aru, mis see vanusepiirang oli sis lõpuks. Läksime ikka esimesse tagasi ja ostsime oma asjad. Söögi jaoks raha ei olnud.
Tee peal sõitis Brit mööda ning otsustas ka meiega Liisi juurde jalutada. Nii me siis kolmekesi jalutasime seal pimedal teel. Liisil on niiiiiiii ilus korter, kadedaks võtab lausa. Pere tundus ka tore. Üleüldse Britu pere tundus ka ilgelt lahe. Natuke istusime lastega teleka ees ka, sest Liisi pereema pidi isa ära viima. Algselt ei pidand me seal olema, aga lapsed nõudsid ikka, et me ka seal oleks.
Lõpuks hakkasime peoks valmistuma. Britu jõi ikka oma eesti tempoga ja ma üritasin siis sammu pidada. Liisi oli kõige nõrgem.. lol. Ma suutsin ühe bokaali ära lõhkuda, jesjesjo. Varsti oli kell seal maal, et Rob tuli meile järgi. Ta polndki nii jbe, kui ma arvasin, jumala normaalne oli. Kõrvad olid natuke suured, aga küll ta järgi kasvab. See selleks, maru lahedad tattood olid ja niburõngas.. lol.
Klubis alguses tore polnud, sest ta oli kinni. Mõtlesime, et kõrval on pubi, oleme seal natuke ja siis lähme edasi. Ei vedand välja. Erapidu oli ja meile vihjati, et me pole kutsutud. Klubi tehti õnneks lahti ka samal ajal. Ei, siis kui me sinna läksime siis. Jubedalt palju oli ida-eurooplasi. Jutu järgi olime me ainsad eestlased. Tore oli, et neli musta meest oli ka. Kelledest ühelt ma rahakoti ära varastasin. Blingu ja räti ka, aga need pidin tagasi andma, kahjuks. No tegelikult, rahakoti kadumises mina süüdi polnud ja mulle on juba miljon korda selle süüdistuse eest vabandatud, aga ikka. No kas ma olen siis sellise näoga, et ma vabalajal varastan tüüpide rahakotte.. loll olen ka pealekauba vist. No jah, pool õhtut möödus jälle igasuguste eest ära joostes ja laval tantsdes. Lõpuks avastasin oma digika ja hakkasin Britust ja Vadimist pilte tegema. Klubi oli tore, muusika oli hea. Midagi halba öelda pole. Ainult maru kiirelt sai kell nii palju, et Rob meile järgi tuli.
Hommik oli naljakas, sest me lihtsalt irnusime koguaeg mingite haigete asjade peale. Ja siis pidin taaskord rongile istuma ja kodupoole minema. Vähemat sain magada veits, mu kõrval kedagi ei olnud. No samas võis asi selles olla, et kõrval istmel olid minu jalad.
Kodu tulin, helistasin Maxule ja astusin Golders Green'i poole teele. Mingi ime läbi sain Oveisiga lõpuks kokku. Hiljem sattsuime tema lähedusse bussi ootama ja ta viis meid koju. Maru vahva. Nõme varjant oli see, et ma pidin babysittima. See selleks.
Kokkuvõtes oli maru tore ja tahaks ilgelt veel minna sinna. Pidu tahan, nädalavahetust tahan.
Tellimine:
Postitused (Atom)
