Õnn on hea tervis ja halb mälu!
I. Bergman

Täiesti haige, millised osad inimesed on. Nagu oma elu üldse poleks. Aga jah, eks teiste elu ole ikka huvitavam, kui enda oma.. minu jaoks küll mitte, aga eks ma olengi omamoodi. Kõige armsam on see, et ei saada aru, et ma olen ka inimene, mul on ka tunded, ja kuigi ma seda välja ei näita, olen ma vahel ka hella hingega.

(:

Täiesti hull kui positiivne on JJ Street ja sealne rahvas. Üks nädalavahetus nendega ja voila - positiivsus garanteeritud. Ja võib-olla tõesti oli Joeli jutu kuulamine tiba väsitav ja külm oli ka, aga see töötab. See kõik, mis ta räägib, on jumalast õige. Ma tõesti ei tea, mida ma ilma nendeta teeks. Oleksin vist mingi veene näriv emo kid.. ;D

Workshop.

• Retro õhtu
• Trenn >> 2 step
• Trenn >> hip-hop
• Battle (Palju õnne Julz & Repsu :)!!!)
• Trenn >> hip-hop house biidis.

Ja siis vahepeal hästi toreda rahvaga ringi tsillimist ja niisama olemist. Megaaaa kõva oli. Ma armastab teid ! :)

Vahe peal mõtlen: "Damn, kuidas ma küll tema otsa sattusin?!" :D







ja POLE SINU ASI! :D

Cut tha crap..

Miks ma ei võta kätte ja ei käitu täpselt nii nagu süda ütleb? Ma tahan, et see jääks üheks toredaks hetkeks, mida on hea mäletada, kui üritan midagi edasi teha,võin kõik ära rikkuda. Siis pole enam hetke, mida mäletada. Vale! Tegelikult kardan ma riskida, põruda. Kardan, et mu katse lükatakse haledalt tagasi. P. Coelho ütleb: "Ihka elada. Mälestused on vanakeste jaoks." Ja nagu ikka in tal õigus. Mul on võimalus, loll on seda käest lasta. Jah, võib-olla ei tule sellest midagi välja, võib-olla pean pettuma. Vähemalt proovisin ja ei saa hiljem kahetseda, sest kahetseda võin ainult tegemata jäetut, mitte tehtut. Ning hea mälestus jääb ju nagu nii alles, see hetk ei muutu. Ma ei oska minevikku muuta, keegi ei oska. Ma ei saa kaotada, mida mul ei ole - seega on vaid võita.
See kord teen ma teisiti, olen teine mina. Ma ei peida ennast haledate vabanduste taha, vaid tegutsen. Lõppude lõpuks ei saa ma ennast välja vabandama jäädagi, nii lasen käest oma unistused. Praegune mina laseb käest oma unistused. Praegune mina peab muutuma. Järsud ja suured muutused toimuvad ise, peale mõnda rasket sündmust ehk. Et aga ise end muuta, tulebki alustada väikestest ja vähem olulistest asjadest nagu see siin.




Selle kirjutasin, kui olin lugenud läbi raamatud "Alkeemik" & "11 minutit" ning alusrtanud raamatuga "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" Põhimõttleiselt on siis nii, et Coelho on geenius!

(:

Ilusad asjad, hetked on selleks, et neid hoida ja mäletada. Mõni hetk peabki nii jääma nagu ta oli. Kui üritada seda ilu veel kord tunda/näha, võib ilu sellest kaduda. Kuigi me väga-väga tahaks veel olla selles hetkes, lootes, et asjad jäävadki nii. Kogemata aga rikkume kõik. Ja selle pärast lasengi asjdel olla nii nagu nad on. Vähemalt hetkel. Ega ma ennustaja ei ole ja seega ei oska öelda, mis edasi saab. Seda me ju alles näeme ;)