kolmapäev, 31. jaanuar 2007

Ei saa aru.

Ma ei saa aru. Ühel hetkel oled sa hästi armas ja hea, teisel hetkel väldid. Mis toimub?
On see mingi uus võte või midagi? Kui jah, siis mulle see ei meeldi =/

Muinasjutud erinevates metallmuusika stiilides.

Ma ei tea, kes selle teksti autor on, aga liiga hea tekst ju.. :D

POWER METAL Kangelane saabub valgel ükssarvikul, pääseb lohe käest, vabastab printsessi lossitornist ning nad armastavad teineteist võlumetsas.
THRASH METAL Kangelane saabub, tapab lohe, päästab printsessi ja kepib teda. Kiirelt ja tõhusalt.
HEAVY METAL Kangelane saabub "Harleyl", tapab lohe, joob natuke õlut ja kepib printsessi.
FOLK METAL Kangelane saabub sõprade seltskonnas, kes mängivad lõõtsa, viiuleid, flööte ja teisi sarnaseid pille; tantsimisest väsinud lohe vajub väsinult kokku ning jääb magama. Pärast lahkuvad kõik ... ilma printsessita.
VIKING METAL Kangelane saabub lahingdrakkaril, tapab lohe oma võimsa tapriga, nülib sellel naha seljast ning sööb lohe ära, vägistab printsessi surnuks, korjab kokku kõik tema kalliskivid ja väärtasjad ning enne, kui lahkub, süütab lossi põlema.
DEATH METAL Kangelane saabub, tapab lohe, kepib printsessi, tapab printsessi ning sõidab ära.
BLACK METAL Kangelane saabub keskööl, tapab lohe ning torkab selle lossi väravate ette teibasse. Pärast tegeleb printsessi kallal sodoomiaga, viib läbi Tumeda Rituaali, juues printsessi verd ning seejärel tapab printsessi. Seejärel torkab printsessi lohe kõrvale teibasse.
GORE METAL Kangelane saabub, tapab lohe ning loobib tolle soolikad lossi ette laiali, kepib printsessi ja tapab ta. Pärast kepib printsessi laipa, lõikab selle kõhu lõhki ja järab soolikaid. Siis kepib laipa veelkord, süütab põlema ning kepib uuesti.
DOOM METAL Kangelane saabub, näeb lohe tohutut suurust ning mõistab, et ei suuda teda iialgi võita; langeb depressiooni ja tapab end. Lohe sööb kangelase ära ja järelroaks maiustab printsessiga. Nii lõpebki see kurblik lugu.
PROGRESSIVE METAL Kangelane saabub koos kitarriga ning laseb kuuldavale 26-minutise soolo. Lohe tapab end igavuse pärast. Kangelane tõuseb treppe mööda printsessi magamistuppa ning mängib veel ühe soolo, kasutades kõiki konservatooriumi viimasel kursusel selgeksõpitud võtteid. Printsess põgeneb, otsides kangelast, kes sõidaks "Harleyga" ning kuulaks HEAVY METALit...
GLAM METAL Kangelane saabub, lohe ei suuda teda nähes naeru pidada ning laseb ta lossi sisse. Kangelane paneb printsessi kosmeetikakoti tuuri ning üritab lossi kenasti roosaks võõbata.
GRINDCORE Kangelane saabub, vehib umbes paar minutit kätega ja kisendab midagi mõistetamatut, seejärel lahkub.
NU METAL Kangelane saabub räsitud Honda Civicul ning püüab lohega võidelda, ent põleb elusalt ära, kuna ta idiootlikult laiasäärelised püksid võtavad draakoni leekidest kenasti tuld.
INDUSTRIAL METAL Kangelane saabub räämas keebis, teeb lohe suunas igasuguseid sündsusetuid liigutusi ning valvemeeskond heidab ta muinasjutumaalt välja.
GOTHIC METAL Üleni musta riietatud ja musta kiivriga koleda näoga rüütel saabub oma pikki musti juukseid järgi lohistades. Nähes lohet ja printsessi, näeb, et elu on NII MÕTTETU. Siis ta läheb lähimasse nurka ja puhkeb nutma. Lohel viskab üle ja astub ta laiaks...Printsessi käsul..

News!


Kunagised tegijad on nüüd minevik? Täna, 31. jaanuaril, selgus, et tegija-tiitel ei pruugigi jääda terveks eluks. Kaks nooruspõlve staari ja tegijat on praeguseks lihtsad inimesed. Kuidas selline asi juhtus ja kas see on pöördumatu?
"Kunagi käisime koos kossus ja olime tegijad," rääkis Kaisa (pildidl vasakul) Kätlinile (pildidl paremal). Algselt on tegu tavalise lausega, keegi ei oskagi arvata, et sisu on sellel palju sügavam. Nimelt oli just see lauseks, mis kinnitas ametlikult nende kahe staari-hetkede lõppu. Väikese paanika järel mõistis aga Kätlin, et staar on oldud juba kaua ja ehk olekski õige aeg oma troon nooremale põlvkonnale üle anda.
Küsimusele, kas staari-tiitlist loobumine on pöördumatu, ei osanud kumbki kindlat vastust anda. Mõlemad loodavad siiski kunagi jälle staarid olla. "Praegu on palju tegemist kooli ja muu eluga, ei jõuagi ena korralikult staar olla," rääkis Kätlin.

Lil' poetry.

Donovaly.

Vaatan ringi siin toas, mis koduks oli mitu päeva
varsti hüvasti jätma pean armsaks saanud mäega
kuigi tõstukil sõidust sai igapäevane rutiin,
selle kõik ma hea meelega koju kaasa viiks
või kui aus olla, siis see, mis mind ootab kodumaal
pole üldse hea, mind sinna ei tõmba.
Palju parem oleks jääda lihtsalt siia
pole siin mõttetut rahvast, vedenda kes mind piinaks.
Saaksin nautida kõike, mida pakub see paik
on midagi paremat pakkuda Tartul? Yeah right.
Jään igatsema meie mäge, korterit ja rahvast
isegi pisut ehk Tsivood ja Lukast :D
Jäävad alati meelde hetked, mis said veedetud siin
meile südamesse pugenud Donovaly'l.

01.01.2007

Lil' poetry.

Tahaksin teada, miks vahel teeme
otsuseid, mis vere ajavad keema.
Algusest peale teada, tegu on vale,
miks ei tee me teisiti, et oleks parem?
Oma lollust süüdistada on ainuõige,
nedne tegudega vaid halba kaasa tõime,
kuid kas lõpetame ära, rohkem nii ei tee?
EI, oma viga kordame veel ja veel.
Seejärel üritame end vabandada välja:
"Sorry, ma ju elan esimest korda."
Kõige haigem on hoopis see,
et oma vigadega haiget teeme
neile, kes kallid, kes meist hoolivad,
Me peale vihased nad ja noomivad.
Vastame näoga nagu aru ei saaks,
et viga on meis "end muuta ei saa eks"
VALE, vale, vale-vale-vale!
Selline vabandus on, ausalt, lihtsalt hale.
Miks räägime lollust, võiks ju vabandada
ja see läbi kalleid vähem pahandada.

Saabunud see hetk, jama ongi käes
enda ees kedagi sellist ei näe,
keda süüdistada tehtus, oled ise süüdi.
Mõtes sa lubad nüüdki:
"Enam ei tee, homsest olen paerm!"
Ise ka tead, palju sa seda lubanud varem?
Häbi-häbi! Tahaks öelda vabandust,
ei ava see aga võluust
sellesse aega, kus oma tegu muuta
oleks pidanud pahele vastu astuda suutma
juba siis kui see kõik alles toimus
ei oma endi otsuste üle üldse võimu!?

20.10.2006

teisipäev, 30. jaanuar 2007

reede, 26. jaanuar 2007

Tera... !

Ei, tegelikult ei ole nii, et ma tahaksin vaba olla.
Tahan lihtsalt leida kedagi, kelle pärast ei tahaks enam vaba olla ;)
Nii kaua, kuni ma teda otsin, olen vaba!

kolmapäev, 24. jaanuar 2007

Tõstukigeeniused 2007 !

Lõpuks sai siis mäel ära käidud. Tore oli muidgi. Väga tore oli muidugi see, et üks tüüp (Sergei) pidevalt mu üle naeris. Mina polnud süüdi ju, et mul tasakaal ära kadus. Ja see pole ka oluline, et ma enda üle nagu nii kõige rohkem naersin. Selle naermise eest tegin ma talle pärast napika ja pritsisin lund varvaste peale (kõrgemale ei saand :D).
Jube tore on see, et Maxuga saime tõstukist lõpuks üles.. KOOS. Erladi proovisime korra (seda ka mitte meelega) ja ei tulnud välja. Koos oli ikka parem. Kõige toredam oli algus. See kui Maxu hüppesse läks ja maandus tagumiku peal mingi elektri kasti peale. See võis valus olla. Märkimisväärselt tore oli ka see, et ta suure salgu juukseid kaotas. Püksid on ka armsalt terved. Ei, tegelt ei olnud nii, et ainult temal õnnetusi juhtus. Ma olin ka seal, mul juhtus ka. Kõige rohkem meeldis mulle pikali kukkuda ja siis mõned meetrid veel edasi lohiseda. Varvaste peal oli ka väga tore tsillida. Ei saa mainimata jätta seda, et tõstuk katki läks ja me oma 20 minutit niisama seisma pidime seal. Ei, meil ei hakanud külm. Kus sa sellega!?
Tegelikult oli jube münus üle pika aja jälle mäel olla. Hästi hea. Reedel saab veel. Ma elaksin seal mäel, kui saaksin. Aga eiii, eii. Mina elan mingis Tartuus. Otsen Tartu ;)

Mägi on elu (kl) !

esmaspäev, 22. jaanuar 2007

Jama, see periood ei olegi meil ühelgi päeval reedeti esimene tund vaba. Seda sain ma muidugi teada alles täna teisel tunnlik ehk esimesse tundi ma ei jõudnud, sest ekoolis polnud sinna midagi märgitud. Või siiski oli.. aga ma oleks pidanud miskit kuupäeva vahetama seal, aga seda ma ei teadnud. Mina pole süüdi, ekool on! Järelikult pole meil päeva sees ka ametlike vabasi tunde. See tähendab, et on inglis keel, mis minu jaoks on vabatund. Kõige hullem on aga see, et täna polnud mitte seitse vaid kaheksa tundi. Õelad õpetajad. Kes rääkis, et see periood pidi kergem olema? Tunde on küll rohkem. Ah, mis seal ikka. Ma ei kurda... väga. See tähendab, et kurdan küll, aga sellest pole kasu.

Tegelikult on jube kahju, et mägi veel kinni. Me peaksime ikka enne reedet mäel ära käima ja tõstuki selgeks saama. Jube piinlik oleks klassikaaslaste ees seal tõstukil ukerdada, ise käisime Slovakkias ja puha. Aga seal olid teised tõstukid - paremad! Loodame, et kolmapäeval on juba lahti, sest vaevalt, et ema mind neljapäeval laseb, kui reedel nagu nii lähen. Mis seal ikka. Aga tore uudis on ka. Ma ostisn endale lõpuks mäepüksid ära. Suht armsad on, mulle meeldivad noh ega ma neid muidu ostnud poleks ju. Eile juba vihjasin lauakesele ka, et varsti saab mäele. Jube kahju on vaadata teda seal nurgas nukrutsemas. Tõsiselt kohe. Endal ka kurb teda vaadata ja mõelda, et mäele ei saa. Kohe-kohe saab tegelt :)

pühapäev, 21. jaanuar 2007

Nädalavahetus.

Ma ei saa aru. Jälle üks nädalavahetus, mida on pisut piinlik meenutada ja seekord ei saa ma isegi alkoholi süüdistada. Kurat!

Üldiselt oli nädalavahetus edukas, et puhkus siiski toimis, mida ei saa mõne teise pöhjpödra kohta öelda. :D Valus vesika nädalavahetus oli tegelt.

reede, 19. jaanuar 2007

Reede, 19.01 - The end!

Lõpuks on see käes - kaua oodatud perioodi lõpp. Nüüd võime kõik endale midagi ilusat lubada, välja arvatud need, kes oma asju korda ei suutnud ajada. Või siiski.. ka nemad võivad. Ma luban!

Aga see nädalavahetus paneme möllu!? (paus) NOOOOT! Mäletate küll, pöhjapötradel on veel puhkus. Samas on tõeline põhjus see, et mul pole mitte mingit möllu tuju. Selle pärast saigi ju see puhkus tehtud. Oh well! Aga teie.. teie pidutsege.

Suva.

Inimesed kõnnivad, nad ei peatu - neil on suva... SUVA SOKID!

Tera... !

Kui inimesel on väga raske, siis teeb ta kõik selleks, et uusi raskusi vältida.
Kui ta aga neid vältida ei ürita, teheks näiteks nägu, et tal on suva, siis järelikult pole tal ikka nii väga raske.

neljapäev, 18. jaanuar 2007

News!

Proovieksam.
16. jaanuaril toimus Ülenurme Gümnaasiumis geograafia proovieksam, mida olin sooritamas ka mina. Peale eksamit oli tunne normaalne, olin kindel, et läbi ei kuku hetkeni mil...
Järgmisel päeval, 17. jaanuar, hakkasid levima kuulujutud, et kõrgeimaks tulemuseks oli kõigest 58p sajast, ning enamused õpilased kukkusid läbi. Selline uudis jahmatas kõiki, enam polnudki ma nii kindel oma läbisaamises, olin suhteliselt kindel, et sain alla 45p.
Eksami tulemused avaldati õnneks juba täna, 18. jaanuaril. Sai teatavaks, et kõrgeim punkti summa oli senise 58 asemel hoopis 72. Pinge tõusis... minnes uurima oma eksamitulemust sain teada, et olin selle läbinud 64 punktiga.
Jätkuvalt oli paljude õpilaste töö alla läbisaamis piiri. Õnneks otsustati, et piiri alandatakse 32 punktini.
Soovin õnne kõigile, kes proovieksami edukalt sooirtasid ja veel rohkem edu läheb teil tarvis päris eksami jaoks.

Pöhjapötrade puhkus.
Sellel nädalal sai teatavaks, et pöhjapödrad on otsustanud puhkuse võtta. Algselt polnud teada selle pikkus isegi mitte ligikaudselt, aga näib, et nüüd on nad otsusele jõudnud. Puhkus lõppeb järgmisel nädalavahetusel.
Nimelt toimub järgmisel laupäeval, 27. jaanuaril, TÜ Rock vs. Kalev mäng. Selle võitu minnaksegi suure lauluga tähistama.
"Ei saa ju ometigi siis niisama passida, peab ikka korralikult tähistama!" kõneleb üks pöhjapötradest.

Maxu sünnipäev.
Nagu me kõik teame, saab 5. veebruaril Maxu 17 aastaseks. Pärast pikka heitlus iseendaga, kas pidada või mitte, otsustas ta siiski mitte pidada. Nüüdseks on plaanid juba muutunud. Sünnipäev toimub ja kuidas veel. "Kes ei ropsi, see autoga koju ei saa, sest tal pole selleks piisavalt põhjust," need karmid sõnad ütles pöhjapötrade ema R.
Korraldajateks pole ainult Maxu vaid ka tema ema R ja veel kaks inimest. Koht pole veel täiesti kindel, aga võib oodata väga spetsi kohta ja ilgelt lahedat pidu.
P.S! ärge Maxule õnne soovige. On tegu küll tema sünnipäevapeoga, aga see toimub enne viiendat, seega EI TOHI SOOVIDA!

Perioodi lõpp.
Jah, see on tõsi. See nädal on selle perioodi viimane. Sellele viitavad massilised gümnaasiumi järelevastajad. Veel viimased pingutused ja siis saab natuke puhata, kuid ärge sellega liiale minge, muidu tuleb järgmise perioodi lõpp sama hull, kuid siis on ju kevad!
Tehkse siis kähku oma hinded korda, homme on veel viimased võimalused!

See on tänaseks kõik. Tänan teid lugemast!

kolmapäev, 17. jaanuar 2007

No respect for you.

Oh my god, Becky, look at her face. It is soo ugly!
She look like one of those wannabe politics.

Küsimus: Mille kuradi pärast topitakse kõik kohad neid inetuid valimisplakateid täis?

Need on tõsiselt rõvedad. Mingid haiged lõustad vahivad koguaeg vastu. Isegi bussiga ei saa enam linnas normaalselt ringi liikuda. Oleks ju võinud miskit loovamat ja ilusamat välja mõelda. Neid vaadates tekib iga kord tuju minna ja need plakatid täis sodida või nad lihtsalt maha tirida. Sodimine oleks iseenesest lõbusam variant. Südame ajavad pahaks! Hui tahakski keegi selliseid lõustu valima minna. Mina korraldaks sellise nahhaalsuse eest streigi ja ei läheks üldse valima enne kui need debiilsused maha võetakse, kõik võiksid minuga ühineda. Kui aus olla, siis ma pole veel valimisealinegi, aga ega see midagi ei muudaks.

Häbi neile kuulsustele, kes teevad pähe näo, et nad hullud poliitikud ja neid see pahn huvitab. Hohoho, lähen poliitikuks, olen äge. Igav hakks või? Minge purustage maailmarekordeid või aidake näljahädalisi parem. Mul oleks piinlik ennast niimoodi maha müüa. Ära ostetavad kaltsud olete! No respect for you.

Teeks tartlastele heateo ja põletaks kõik need plakatid öösel ära. Kas keegi ühineks minuga?!

teisipäev, 16. jaanuar 2007

Pöhjapödrad on ajutiselt puhkusel!


On levimas kuulujutt, et pöhjapödrad on võtnud endale puhkuse. Tõsi ta on. Miks ja kuidas langetati selline otsus?
Esmaspäeval arutades viimase nädalavahetuse sündmusi jõuti lõpuks ühisele järeldusele, et hoog on tiba liiga suur. Järeldust aitasid teha erinevad sündmused. Suurimaks põhjuseks peeti just lapupäeva ööd vastu pühapäeva.
Ilmselt oli viimane nädalavahetus neile liiast ja nad otsustasid pisut aega maha võtta. Rõhutan sõna PISUT, sest päris ära nad nüüd kohe kindlasti ei kao. Lihtsalt pisut vaiksem periood mõnda aega.
Nädalavahetuse sündmusi kumbki kahjuks komenteerida ei soovinud. Küll aga räägivad mõlemad sellest, et vaikne perioodi ei tähenda neile tingimata korraliku perioodi, pigem võiks seda nimetada siidri/gini perioodiks. Sellest võib järeldada, et pidudele tasub neid siiski kutsuda.
Kuna toimub comeback?
Seda ei osanud kumbki osapool kindlalt öelda. Nimelt oli neil algselt mõtteis 5. veebruar, aga segavatel asjaoludel otsustati kuupäev määramata jätta. Ei osatud öelda isegi puhkuse umbkaudset pikkust. Vihjati vaid, et puhkus võib piirdud kõigest selle arginädalaga. Samas võib see kesta mõni nädal või isegi kuu kauem. "Kõik oleneb sellest, kus mis toimub ja kuidas meil tuju on. Kindlaid piiranguid me endile seadma ei hakka. Piirangud on ikka rohkem ületamiseks mõeldud," kõneles üks pöhjapöder. Ootame näeme.
NB! Neile, kes aru ei saanud. Tegemist pole põhjupõtradega vaid pÖhjapÖtradega. Ma ei pea silmas neid jõuluvana sõbrakesi vaid miskit muud.


Teisipäev 16.01.2007 - Geo proovieksam ;)

Täna oli siis see armas geograafia proovieksam. Mis ei olnduki eriti raske, aga raskem kui ma arvasin. Loogiline. Läbi sain vast ikka. Muidugi on vägagi usutav ka see, et mul tuli tuju end üllatada ja kukkusin läbi. Naljakas.
Peale eksamit oli tunnike vaba aega. Muidugi oli ka võimalis külastada Gordoni tundi, aga ju siis oli meil paremat teha. Nagu näiteks taga mattide juures pikutada ja aega surnuks lüüa. Ma oleks peaaegu magamagi jäänud sinna, mis oleks iseenesest kasuks tulnud. Nimelt ei jäänd ma õhtul kuidagi magama, alateadvuses oli ehk mingi närv sees või midagi!? Kui ma olin alles silmad sulgend, helises äratuskell. Pidasin seda algselt kõneks, aga minu kahjuks oli see siiski see kuradima kell. Ei tea, pole oluline. Eniveiiz ei lasnud Maxu mul magama jääda. Ta pildus minu suunas paar toredat ähvardust (seoses möödunud laupäevaga) ja minu püsti tulek oli suhteliselt kiire.
Ma päris täpselt ei saanud aru, miks pidi geofraafia tund toimuma. Meil oli just see eksam ju siiski. Taibukus! Vahet pole, lahendasin terve tunni sudokusi. Korraks tegin õpiku ka lahti, et targemat muljet jätta. Tegelikult polnud see isegi vajalik.
Eesti keele tund oli ka "tore". Arvutisse me jälle ei läinud, sest õpetaja reageeris mingi mõttetute komentaaride pärast üle.
http://www.koolielu.ee/pages.php/03030405?txtid=4190&mode=readcomment
No tõesti, kas keegi üldse loeb neid kommentaare - vaevalt. Aga mis seal ikka, ta on alati omamoodi olnud. Ei, tegelt on ta toredam kui müningad teised õpetajad.
Viimane tund oli füüsika, mis sai suhteliselt kiiresti läbi, aga mitte pissavalt kiiresti, et õigele bussile jõuda ja seejärel trenni. Jäin oma kümme minti hiljaks oma lahendusega. Samas, kui aus olla, olen ma nagunii liiga väsinud, et mingit jõutrenni teha. Ehk oligi parem, et ei jõudnud trenni. Tegelikult oleks tahtnud siiski minna, sest ka eelmine kord ei jõudnud ma sinna ja kodus rikutakse järjekindlalt mu tuju. Aitähh! Kaalun tõsiselt plaani peale keskooli kuskile kaugele-kaugele õppima minna. Või midagi muud tegema. Eesti ülikoolid ei tundu üldse huvitavad, tahaks midagi põnevat (mina ju).
Tänane päev on suhteliselt läbi ka minu jaoks. Praegu lähen magan pisut, ärkan üles ja vaatan, mida teha ning lõpuks lähen jälle magama. Boring. Nädalavahetuseks peab midagi head (mitte alkohoolset) välja mõtlema.

esmaspäev, 15. jaanuar 2007

Note to myself!

Päris eksamiteks hakkan küll varem õppima!

"Parimad sõbrad."

Miks me oleme nii öelad? Suhtume negatiivselt inimestesse, kes seda kuidagi välja teeninud pole. Lihtsalt selle pärast, et keegi ütles tema kohta halvasti. Peaksime ju suhtuma halvasti neisse, kes halvasti ütlesid, sest nemad on ju halvad.

Sinuga koos olles on nad su "parimad" sõbrad, aga seljataga.. sa ei kujuta ettegi, mida nad kõik räägivad. Ja teised suhtuvad sinusse halvasti, sest sinust ju räägitakse halba. Nendele juttudele pole keegi tõestust saanud, aga neid usutakse.

Tegelikult peaksime halvasti suhtuma neisse "parimatesse" sõpradesse, kes sulle nii teevad. Nemad on ju need kurjajuured. Nemad on havlad ega hooli tõelisest sõprusest. Sina oled see, kellest meil peaks kahju olema ja keda me peaksime aitama.

Tõeline õelus on mängida kellegile head sõpra ja samas teda räigelt taga rääkida. Kui keegi tundis, et tema on just selline õel inimene, siis palun, muutke endit. See pole väga raske. Tähelepanu keskpunkti saate ka muud moodi, kui oma sõpru kaltšides. See jätab teile halva mulje. Alguses ehk olete te tänu sellele popid, aga ei lähe kaua aega kuni taibatakse, kellesse peaks negatiivselt suhtuma.

Vabandan kõigi nende ees, kellesse ma olen negatiivselt suhtunud klatši tõttu. Olen oma veast aru saanud.

pühapäev, 14. jaanuar 2007

Sisutu jutt. (SOOVITAN MITTE LUGEDA :D)!

Viimaks jõudis ta maanteeni. Ta heitis veel hetkeks pilgu taha, ehk siiski keegi märkas tema kadumist. Kuid kedagi ei tulnud. Jägides mööduvaid autotulesi jõudis ta kindlale otsusele - tagasiteed enam ei ole. Ta oli tihti loobunud, aga seekord mitte. Seekord pidi minema teisiti.

Ta ohkas raskelt ning astus seejärel teele lähemale. Vaatas veel korra tagasi, silmades lootus, kuid ei midagi. Ta sirutas oma käe välja ning tõstis üles pöidla. Tagasiteed enam ei olnud, esimene samm oli tehtud. Lõpuks ta hääletaski.

Kaua ta niimodi väljasirutatud käega seisis, ta ei tea. Autod ei peatunud. Mitte ükski. Neil kõigil oli temas suva. "Kellel poleks?" mõtles ta.

Lõpuks otsustas ta loobuda. ta lasi oma käe alla ja just sel hetkel peatas tema kõrval must, toonitud klaasidega BMW. Aken lasti alla ja sealt vaatas välja kena 20ndates noormees.
"Kuhu minek?"
"Koju.. " ütles tüdruk vaikselt.
Noormees naeris: "Ja kus su kodu asub siis kah?"
"Või sobib sulle ükskõik kelle kodu?" lisas ta kavalalt.
"Ei, ma tahan enda koju."
Järgnes vaikusehetk. Kumbki ei osanud midagi öelda. Järsku keeras tüdruk selja ja hakkas liikuma suunas, kust ta tulnud oli. Seljatagant kuulis ta kuidas bmw minema sõitis.

Taas ei suutnud ta hääletamist lõpuni viia.







Mis on loo mõte? Mõtet ei ole. Lihtsalt. Las ta olla, pole vaja aru saada. Mina ka ei saa.

Note to myself!

Tekiiila + scotish leader = otsen bääd.

laupäev, 13. jaanuar 2007

Lihtne võib olla raske!

Kui väiksest asjast tekib liiga palju kära, on midagi valesti. Miks on inimsed liiga isekad, et öelda "palun vabandust"? Need on ju kaks nii lihtsat sõna. Neid on juu nii kerge öelda!? Ei, pigem tekitame me väiksest asjast suure jama ja alles siis saame aru, et ehk oleks siiski olnud kergem lihtsalt vabandada. Näeme oma viga, teame selle olemasolust, aga ei tee midagi. Isegi olles aru saanud, et vabandamine oleks kõige õigem, kas me siis teeme seda? Kas me neelame alla oma uhkuse ja ütleme need sõnad? Ma tahaksin seda väga loota. Kahjuks on tihti nii, et kui tüli on aetud juba väga suureks, on palju raskem vabandada, palju raskem oma uhkust alla neelata. Nii võime kaotada endale väga lähedased/kallid inimesed. Teades seda kõikke ei oska me siiski õigel ajal õigesti käituda. Oleme pimedad ja rumalad. Uhkus - inimese üks kõige suurimaid vigu. Ei tahaks kuidagi tunnistada, et uhkus on sõprusest tähtsam. Tegelikult ei olegi, kuid siiski on just see palude tülide ning sõpruse purunemise põhjuseks. Miks? Muud ma ei oska öelda. Tuleb vaid loota, et kõik see tekst tuleb mulle tülitsedes meelde ja ma ei riku paljalt uhkuse pärast ära midagi erilist!

reede, 12. jaanuar 2007

Täitsa minu enda blog :D

Ahh, minu oma blooooog!? So hot, hot. Ma tean, et reidis saab ka blogida, aga ma kardan hirmsasti, et ma ei suuda sealsete kirjanike ja järjejuttudega konkureerida. Ma olen nõrk. Nii siis hankisin endale päris oma väikse nurgakese, kus blogida. Kui sul see link juba on, siis sa võid selle ära ka unustada, ma ei pahanda. Kirjutan nagu nii siia mõttetusi, mida keegi lugeda ei viitsi. Mina ka ei viitsi, aga ma ei loegi - ma kirjutan. Ma olen selline tore kirjutaja ;) Tegelt kunagi, nt. aasta hiljem on kindlasti tore jälle lugeda. Need blogid, mis mul hei.ee sees on, need on küll lahedad. Mingid vanad sündmused seal kirjas jne. Eniveiiiz, siia ma hakkan siis aeg-ajalt kirjutama. Armas.

Kätšš