Väsimus, tüdimus, väsimus.

Nüüd siis vaid üks eksam veel ja kõik. Õigemini kaks eksamit, homme on ka ju. Küll mitte koolis, kuid eksam on eksam ja eksami suhu ei vaadata. Eile oli mul megalt paha tuju mingi hetk, sest mul oli tunne, et ma ei saa mingi valemiga matemaatikast läbi ega homsest. Tulemusi ma muidugi ikka ei tea, aga mate suhtes tundub nagu oleks hästi läinud .. noh, et oma 20p korjan sealt ikka. Loodan, et tõesti nii ka on. Tulemused võiksid teada olla .. juba. Kaua ma ootan. Ma ei mõtle matet muidugi .. kirjand ja inglise keel. Ma ei kujuta ette ka, kuidas mul läks. Igaljuhul, jube tore oleks, kui homne eksam ka läbi oleks ja positiivse tulemusega. See oleks perfekto, aga .. see, mis päriselt toimuma hakkab, on iseasi.

Naljakas, et see nö. turvaline eluke hakkab nüüd otsa saama ja kõik muutub. Muutub ta nagu nii, aga kuidagi .. järsku. Nojah, kurta ei saa. Saab, aga mis sa ikka kurdad, kes sind kuulab.

Kolmapäeva tahaks ..

.. selles mõttes, aga teises mõttes mitte.

EKK.edu.ee sees oli kirjas, et nädalast või ühest päevast ettevalmistusel mate eksamiks ei piisa, tahaks vastu vaielda! ;D Täiesti oleneb palju punkte sa sealt püüdma lähed. Muidugi võib-olla söön ma oma sõnu, kui tulemused käes.

Oeh, kudias tahaks, et kool oleks lõpetatud, tulevik valitud, kõikkõikkõik .. tüütud on need eksamid, veel tüütum tulemuste ootamine ja kõige tüütum muidugimõista õppimine. Mitte, et ma seda oluliselt teinud oleks. Kõige rohkem õppimist vajav eksam on alles ees, arusaadav. Tüdinud olen .. ja väsinud. Uni on ju, kuid ega magama ka ei mõista minna.

Täna on nii.

Remarque kirjutas "Triumfikaares" kui vastik protsetuur on üksikuna õhtuti enda lahti riietamine ja magama minemine. See tuletab alati meelde, et oled üksi. Selle pärast jättis raamatu peategelane tihtipeale selle osa vahele ning läks riietes voodisse.
Minule tuletab üksindust meelde see kui pikutan voodis .. üksi muidugi. Võib-olla selle pärast ma istungi pool ööd üleval, et selleks ajaks, kui magama suundun, olen nii väsinud, et ei jõua nende asjade üle enam mõelda. Kes ütles, et inimese suurim needus on tema mõistus? Eks ta nii ole.
Kaissu tahaks.

Huvitav, kas ma õpin kunagi asju läbi mõtlema? Võiks, tuleks kasuks. Tegelikult ma ju mõtlen ka, aga .. ikka.

Oeh, ma olen loll. Mõtleks siis asjad läbi .. ei, kus sa sellega.

Kell on 2:18 .. pime on.

Vahel tunnen ma ennast nii tühisena. Eks ma olen ka. Ei, ma ei taha kurta. Tahtsin lihtsalt öelda, et nii tore on, et on inimesi, kes panevad mind tundma, et ma olen nede jaoks vajalik või tähendan neile midagi. See on tore, kui keegi mulle aegajalt lihtsalt midagi armast ütleb. Ja vahel on tõesti tegu inimesega, kellel igal teisel oleks savi. Ma ei ole iga teine, ma olen Kätš.
Kahju on aga, et osad inimesed kipuvad ära kaduma. Siis tekib ikkagi tunne, et kuigi nad kunagi tundusid hoolivat, siis tegelikult olid nad lihtsalt viisakad .. või midagi. Tundub kuidagi, et neil on nii kerge mu elust välja astuda. Kuigi mina näiteks igatsen nendega suhtlemist. Muidugi ei ütle ma seda peaaegu kunagi, olen juba kord selline .. kinnine. Ei saa neile pahaks panna.
No see selleks.

Huvitav, mis minust saab? Edasi. See küsimus on miljon korda mu peast läbi käinud. Vastust ei ole, mitte siin, olevikus. Ei saa öelda, et see halb oleks. Kes teab, võib-olla tuleb kasuks. Pealegi, kui mul oleks võimalus teada, kas ma üldse julgeks väla uurida? Olen ju arg. Pealegi suhtun enamusse, et läheb nii nagu läheb. Samas, kui ma saaks asjade kulgu muuta .. alati ju ei saa. Seda ei saa. Ma kardan, aga saan hakkama.

Mm, aitäh. Kõigile, kes arvavad, et neile see mõeldud on. Tõenäoliselt just teile ongi.

Kell on 2:18 .. pime on.

Öös on asju.

Täna vaatasin lõpuks "A walk to remember" lõpuni. Vaatamist väärt. Tekitas sellise sooja tunde. Nutma ei ajandki eriti, aga lihtsalt. Ülimalt armas film. Ja seda laulu "Only hope" olen ma täna nii-nii palju kuuland ja kaasa laulnud. Ilus laul, eriti just see Mandy Moori varjant, kalveri saatega ja puha. Teine varjant on ka hea, mõtlesin lausa selle kitarril ära õppida, aga selleks on kannatust ja viitsimist vaja. Viitsimist mul isegi oleks, aga maru kannatamatu olen ma viimasel ajal.
Igaljuhul meeldis mulle väga selle filmi mõte. Kuidas keegi, kes hindab väga mööda asju, leiab lõpuks selle õige väärtuse. Olles selle nimel kõigest valmis loobuma.
Sellest valede asjade hindamisest tahtsin ma täna kirjutada ka, sest mulle tundub, et olen koguaeg valesi asju hinnanud ja tähtsaks pidanud. Pean siiani. Mitte küll mingit rikkust või populaarsust, aga on muidki valesi asju. Osadest olen aja jooksul üle saanud .. juba ammu, mõnedest alles hiljuti ning mõnedest polegi veel üle saanud. Kõikidest ei saa arugi veel. Eks see elu olegi üks koguaegse muutumise protsess. See, kas muutumine toimub halvemuse või paremuse poole, on igaühe enda otustada. Vaevalt, et sellel ühtset mõõdupuud on. Ning ega see muutumine ainult ühes suunas ka toimu.
Selle juttu edasine mõte läks mul muidugi meelest ega taha kudaigi enam meelde tulla.

Mul on hommikul eksam. Täna hommikul. Suuline inglise keele eksam. aga .. ma ei muretse.

Now I feel that this hold of mine has taken many forms,
Still sometimes the rain can turn into a waterfall.
The prettiest things can come out of the coldest mind
and even with broken wings, sometimes you find your way to fly.
Now I feel that this soul of mine has had its many tolls,
Still sometimes the pain is what we need for us to grow,
So when it’s time for me to look into my deepest side
I will, I will find a way to hold onto the love inside!
See I can be anything I want to be,
All I have to do is put my mind to it and I can do it!
It’s time to be bigger bigger, stronger stronger, harder harder .. :)

Täna, kui Joan mulle rääkis, et ta sõber kolis korterisse, kus talle ka tuba ja kus mina ööbida saaksin Hispaaniasse minnes, tuli mull selline kihk peale. Pean lihtsalt minema sinna. Ja mind ei huvita, et ma ei ole Joani kunagi kohanud või, et ma ei tunne teda ju nii hästi, et lihtsalt sinna minna. Ükskord ma korjan selle raha kokku ja panen minekut. Ning ma olen jummala kindel, et ma saaks palju parema reisi, kui mingi grupiga minnes ja turvalises hotellis ööbides. Pealegi on ta ülimalt toredake mul, päriselt ka. Parem kui need Eestis olevad hispaanlased ;D

Ma just mõtlesin, et väga nõme, et ma kuskil Annelinnas majade vahel elan. Mitte mingi vaadet ei ole. Noh jah, linnas midagi väga-väga erilist ei olegi, aga samas midagi ikka on. Näiteks see kuramuse Annekanal koos oma kollase laguneva sillaga. Öösel on see ilus. Tuled ja veepeegeldused. Mulle meeldib. Igaljuhul, tegelikult meeldib mulle öösel oma rõdult ka välja vahtida. Pole mingi head vaadet, aga pimedas on kõik ju ilus. Mina ei tea, mulle midagi siin meeldib. Võiks alati parem olla. Mulle vist meeldivad üldse imelikud asjad. Võimalik. Las siis meeldib :) but I'm not the only one. See on vist nagu sellegagi, et ma igas halvas teos leian põhjenduse või selle mitte-nii-halva poole, nii leian ka selles kuradima betoonamajade hunnikus midagi vaatamist väärt.

Olgu, ma pean siiski magama ka. Kuigi mõtteid tuleb palju, millest kirjutada. Öös on asju noh. Kuid ei tasu üle ka pingutada. Homme siiski vaja vara ärgata ..

Positive thought for the day.

When you feel that nobody loves you,
nobody cares for you.
Everyone is ignoring you
and people are jealous of you.
You should really ask youreself:
AM I TOO SEXY ?!

;D

Crybaby.

Oeh, ma tõesti saan ise ka aru, kui mõttetu see on. Ma ei tea teda, ma ei tunne teda, mitte midagi. Pealegi teadsin ma algusest peale, kui võimatu see on. Ometigi .. ma ei saa sinna midagi parata. Kui ma neid nägin, ma ausõna tahtsin oma tunded alla suruda. Nagu tavaliselt. Neelan alla ja olen edasi. Nii nagu kõik on korras ja mul oleks pohhui. Eile ma nii ei saand. Lihtsalt, see hetk kui ma üritasin öelda, et neid nägin, valgusid silmad vett täis. Mõttetu põhjus siiski. Või vähemalt tahan ma seda uskuda. Ma teadsin, et ma oleks pidanud kodus olema, sest kõik algas juba nii halvasti. Mille kuradi pärast ma arvasin, et edasi midagi hästi veel läheb? Loll laps olen, mis muud. Olgu, olen siis natukeaega veel crybaby ja siis saan üle .. nagu ikka. Ma olen tegelt tugev, aga viimasel ajal kuidagi emotsionaalne. Rase vist .. hahahaa. Ma ei mõista ennast. Ajutine nali .. taaskord.
See hetk, kui ta mind nägi ja mulle naeratas .. appi, ma sulasin. ;(

I can't wait 'til u're gone away cuz then I can move on ..