pühapäev, 11. mai 2008

Täna on nii.

Remarque kirjutas "Triumfikaares" kui vastik protsetuur on üksikuna õhtuti enda lahti riietamine ja magama minemine. See tuletab alati meelde, et oled üksi. Selle pärast jättis raamatu peategelane tihtipeale selle osa vahele ning läks riietes voodisse.
Minule tuletab üksindust meelde see kui pikutan voodis .. üksi muidugi. Võib-olla selle pärast ma istungi pool ööd üleval, et selleks ajaks, kui magama suundun, olen nii väsinud, et ei jõua nende asjade üle enam mõelda. Kes ütles, et inimese suurim needus on tema mõistus? Eks ta nii ole.
Kaissu tahaks.

Huvitav, kas ma õpin kunagi asju läbi mõtlema? Võiks, tuleks kasuks. Tegelikult ma ju mõtlen ka, aga .. ikka.

Kommentaare ei ole: