Lucky bastard .

Mõtlesin.. et mul on sitaks vedanud elus. Üldiselt - minuga pole juhtunud suuremaid õnnetusi, enamasti pääsen suhteliselt lihsalt kõigest. Aga millest see tuleb? Nii palju on inimesi, kes elaks nagu õnnetusest õnnetusse, alati on midagi valesti, alati juthub midagi. Ja nad ei kujuta seda ette ega pole asi selles, et nad probleeme üle paisutaks - nendega tõepoolest juhtb koguaeg midagi. Kuidas siis ma nii kergelt pääsen? Ei saa ka öelda, et ma oleksin ettevaatlikum. Ei ole, ma olen kohati väga naiivne inimeste suhtes. Pealegi polegi asi alati selles. Mõnda õnnetust ei saa vältida olenemata sellest, kui ettevaatlik ollakse.
Võib-olla tõesti on siis nii, et me tõmbame enda poole sellist energiat, mida välja kiirgame. Näiteks, kui ma üks kord keset ööd pargis jalutasin, ei mõelnud ma, mida kõike halba minuga juhtuda võib. Mõtlesin omi mõtteid, nautisin õhtut ja koduteel kujutasin ette, kuidas kodus sooja teki alla poen. Samas on inimesi, kes mängivad peas läbi kõik võimlikud halvad tsenaariumid, mis juhtuda võib. Võib-olla need mõtted tõmbavadki ligi seda, mida mõtetes kujutame.
Ühesõnaga, kust iganes ma sain sellise positiivse mõtlemise ja selle, et kõigest pigem head ootan, suured tänud. Asi võib ka just selles samas asjas olla, et ma pole nii öelda suuremaid kõrvetusi saanud.
Jah, ma tean ka, et alati pole asjad nii lihtsad. Olenemata oma mõtetest võib kõike juhtuda. Samas ma tahaks uskuda, et see teooria vastab siiski tõele, pealegi on palju näteid seda tõestamaks. Muidugi ma mõistan, et selle pärast ei tasu õnnega mängima hakata, sest see võib kehvast lõppeda. Eks olen minagi omad õppetunnid saanud. Siiski pean mainima, et need on kordi kergemad, kui nad olla võiksid. Hea vähemalt, et sellest ise aru saan.