Weekend in Goole/Howden.

Mõnusalt lahe nädalavahets oli. Tantsida sai, juua sai, sõpru sai nähtud lõpuks - mida veel tahta. Liisi sai oma ühe eesmärgi täidetud, peo riided sai selga panna.
Lühidalt siis. Minek oli igav, rong sõitis ja sõitis ja peale väga pikka sõitmist jõudis kohale alles. Enne seda kõndisin ma terve rongijaama läbi.. mida oli kaks tegelt. Kuna ma arvasin, et ma olin alguses vales kohas, lõpuks tulin ikka algusesse tagasi ja oi näe, sealt minu rong minema pidiga. Mind rumalat. Üks onu oli magama jäänud ja norksas. Ma üritasin siis viisakat mängida ja piirdusin muigamisega, aga üks tädi, vaatas mulle otsa ja me purskasime kahekesi naerma. Vähemalt ma üritasin. Rongis tahtsin, et keegi mind lõbustaks, ainuke varjant oli Oveis, kelle peale me teoorias natuke pahane olin, aga mis seal ikka. Nõme oli ainult see, et levi ei olnud ning lõbstamine lükkus sellesse hetke, kui ma juba Liisiga kokku olin saand. Mis oli ka naljakas, sest Liisi ei teadnud, kus rongijaam asub ja nii me siis üritasime aru saada, kas ta on veel kaugel või juba möödas hoopis. Saime siiski aru üksteist ja varsti juba nägimegi. Üritasime küll rahulikult üksteisele vastu kõndida, aga ei pidanud vastu ja jooksime kallistama üksteist. Poes oli jama, ühes poes oli Liisi pereema, kelle nähes me oma asju osta ei saanud, läksime teise. Seal ei saanud me aru, mis see vanusepiirang oli sis lõpuks. Läksime ikka esimesse tagasi ja ostsime oma asjad. Söögi jaoks raha ei olnud.
Tee peal sõitis Brit mööda ning otsustas ka meiega Liisi juurde jalutada. Nii me siis kolmekesi jalutasime seal pimedal teel. Liisil on niiiiiiii ilus korter, kadedaks võtab lausa. Pere tundus ka tore. Üleüldse Britu pere tundus ka ilgelt lahe. Natuke istusime lastega teleka ees ka, sest Liisi pereema pidi isa ära viima. Algselt ei pidand me seal olema, aga lapsed nõudsid ikka, et me ka seal oleks.
Lõpuks hakkasime peoks valmistuma. Britu jõi ikka oma eesti tempoga ja ma üritasin siis sammu pidada. Liisi oli kõige nõrgem.. lol. Ma suutsin ühe bokaali ära lõhkuda, jesjesjo. Varsti oli kell seal maal, et Rob tuli meile järgi. Ta polndki nii jbe, kui ma arvasin, jumala normaalne oli. Kõrvad olid natuke suured, aga küll ta järgi kasvab. See selleks, maru lahedad tattood olid ja niburõngas.. lol.
Klubis alguses tore polnud, sest ta oli kinni. Mõtlesime, et kõrval on pubi, oleme seal natuke ja siis lähme edasi. Ei vedand välja. Erapidu oli ja meile vihjati, et me pole kutsutud. Klubi tehti õnneks lahti ka samal ajal. Ei, siis kui me sinna läksime siis. Jubedalt palju oli ida-eurooplasi. Jutu järgi olime me ainsad eestlased. Tore oli, et neli musta meest oli ka. Kelledest ühelt ma rahakoti ära varastasin. Blingu ja räti ka, aga need pidin tagasi andma, kahjuks. No tegelikult, rahakoti kadumises mina süüdi polnud ja mulle on juba miljon korda selle süüdistuse eest vabandatud, aga ikka. No kas ma olen siis sellise näoga, et ma vabalajal varastan tüüpide rahakotte.. loll olen ka pealekauba vist. No jah, pool õhtut möödus jälle igasuguste eest ära joostes ja laval tantsdes. Lõpuks avastasin oma digika ja hakkasin Britust ja Vadimist pilte tegema. Klubi oli tore, muusika oli hea. Midagi halba öelda pole. Ainult maru kiirelt sai kell nii palju, et Rob meile järgi tuli.
Hommik oli naljakas, sest me lihtsalt irnusime koguaeg mingite haigete asjade peale. Ja siis pidin taaskord rongile istuma ja kodupoole minema. Vähemat sain magada veits, mu kõrval kedagi ei olnud. No samas võis asi selles olla, et kõrval istmel olid minu jalad.
Kodu tulin, helistasin Maxule ja astusin Golders Green'i poole teele. Mingi ime läbi sain Oveisiga lõpuks kokku. Hiljem sattsuime tema lähedusse bussi ootama ja ta viis meid koju. Maru vahva. Nõme varjant oli see, et ma pidin babysittima. See selleks.
Kokkuvõtes oli maru tore ja tahaks ilgelt veel minna sinna. Pidu tahan, nädalavahetust tahan.