"Everything is okay in the end. If everything is not okay, then it is not the end yet."
B U L L S H * T ! ! !
Lugege vähem muinasjutte ja vaadake vähem seepe.
Esiteks meie elu lõppeb surmaga. Kui surres on kõik sitt, siis see ei tähenda ju, et see pole lõpp. Surm on lõpp. Väljaarvatud siis, kui sa usud hauatagusesse elu või midagi. Mis sealgi saaks paremat olla? Mingi inglid teenindavad sind või midagi? No kuule, kes seda jama ikka usub enam.
Teiseks ei pea kõik hästi lõppema. Vanemad lugesid meile õnneliku lõpuga muinasjutte sellepäras, et halva lõpu korral oleks me nutma hakanud ja mõelnud, et elu on ebaaus. Ongi, aga ega seda ei pea ju lasteaia lastele näitama, lapsepõlves peaks kõik ilus ka tore olema. Seebikad ja movies with happy ending ei tähenda samuti seda, et kõik hästi peab lõppema. Need on ju kõigest näitemängud, inimesed seal on näitlejad ja filmi sisu on välja mõeldud. Lihtne!
Üldiselt on elu täpselt nii hea kui heana sa teda näha tahad. Paraku on enamustel inimestel meelepärane vingumine ja irisemine. Mul ka aeg ajalt. See ei tähenda, et ma aru ei saa, kuidas asjad tegelikult on. Siia võiks nüüd kirutada igasugu tarkuseteri nagu: "Pööra nägu päikese poole, siis jäävad varjud seljataha" jne, aga neid teavad kõik nagunii juba peast ja mis ma hakkan aega raiskama!?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar