Elu on imelik. Alati ei saa elada elu nii nagu teised arvaksid et 6ige oleks. T2hendab, v6ib ju yritada, aga ikka leitakse midagi valesti olevat. Isegi kui ei leita, h2daldatakse selle yle, et keegi on liiga t2iuslik. Ma m6tlen, et miks vaeva n2ha. Miks mind peaks huvitama, mis kellegi teise jaoks 6ige on. Peaasi, et ise rahul oleks..
...
M6tlesin, et ma olen m6nele inimesele liiga palju v6imalusi andnud. Kuigi ma tean, et veel yhe v6imalise andmine ei tee mind heaks inimeseks, vaid naiivseks, l2hen ma ikka sama rada. Olen juba kord selline. Aga kolm on kohtu seadus. Las siis t6estab end seekord. Ma ei ytleks, et ta oluliselt muutunud on. V2hemalt mitte selle koha pealt, mida ta ise arvas. Aga ta yritab. Praegu tundub, et uus v6imalus tasub end 2ra. Eks n2ha ole siis.
...
Ma yritan millegi p2rast tugevam n2ida, kui ma olen. Kuigi omaette olles n2en ma kurja vaeva, et asjadega toime tulla, siis teistele yritan n2idata, et ma saan olukorraga hakkama ja olen sellest yle. V6I siis teen n2o nagu probleemi yldse poleks. Oeh, kyll ma hakkama saan.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar