Miski pole nii kuis näib ..

Vahel tahaks minna tagasi aega, kus ma olin väike tüdruk, kes ei pidanud muretsema asjade pärast nagu töö ja raha.. ei pidanud muretsema söögi, maksude, arvete ega mitte millegi muu sellise üle, sest need tehti minu eest. Ja vahel mõtlen, et nii palju kergem oleks olnud Eesti jääda ning koolis käia teadmisega, et mul vanemate tugi alati olemas on. Rahalises mõttes. Muidugi mitte, et nad praegu mind ei toetaks, kui mul vaja oleks, aga see on teine asi siiski. Nii palju lihtsam oleks lihtsalt. Muidugi praegu seal olleks peaksin endale ilmselt poole kohaga töö muretsema jne, see oleks nagu asju samm-sammult võtmine, mitte lihtsalt üks hetk kõik endale kaela krabada.

Palju on igasuguseid asju, aga lõpp kokkuvõttes on ikka hea mõelda, et kõik, mis ma ostan, on ostetud mu enda raha eest, mis ma ise teenin. Ma ei pea kellegist sõltuma ja kellegilt raha paluma. Ma saan ise hakkama. Jah, vahest läbi raskuste ning kindlasti ei saa ma endale meeletult asju lubada, aga ma saan hakkama. Paremad ajad on ka kindlasti tulemas.

Aga oi kuidas võivad igasugu firmad närvi ajada. Eesotsas mu pank, kes mult mingi pool aastat raha on rottinud, kujutan ette, et see summa on päris suur praeguseks.

Ja siis see Virgin Media. Eksole panime neti korterisse, kõik oli ilus ja lilleline.. 20 naela kuus, aga peale seda, kui net sisse oli pandud, saadeti arve, kus seisis, et pean maksma 60 naela kuus. Väga tore. Ma ei kujuta ette, kuidas nad sellise vea tegid ja kurjaks ajasid ikka küll. Õnneks nüüd saime kõik lahendatud ja saime isegi parema pakkumise ning TV kanalite panemise eest me maksma ei pea :D

Viimased kuud ma olen vist nii elanud, et kõik, mis ma teenin ma kohe ka kulutan ja endale nagu ei saagi midagi. Küll asjad paika loksuvad, ma saan hakkama küll.

Eesti tulekuni on kõigest neli nädalat jäänud. Mu praeguses töö kohas vaid neli nädalat töötada jäänud. Nädala pärast annan lahkumis avalduse sisse. Muidugi ma ei saa kindlalt loota selle peale, et nad mind seal kolm nädalat hoiavad, sest teades mu ülemust, hakkab ta mulle ikka korralikult näkku panema. Vahet pole, mitte miski pole väärt seal edasi jäämist ning Carminha on viimane inimene, kelle pärast ma Eesti tuleku ära jätaksin. Ma lihtsalt ei saa talle seda anda mitte mingil moel. Ega ta seda ju ei hindaks või tänulik oleks, ta kohtleks mind täpselt sama halvast edasi.. isegi hullemini ilmselt, sest mida aeg edasi, seda hullemaks ta muutub. Paras talle, las ta vahetab oma töötajaid siis edasi iga nädal. Varsti pole tal enam mitte kedai, kellele loota. Kahju küll..

Ahh, ma ei jõua ära oodata seda, et ma kuu aega ei pea kell viis hommikul end üles ajama, haha. Ning terve elu vist ei pea enam Carminha nägu nägema ning tema häält kuulma. Appi, kui tore.

xx