Määäel!

Esmaspäevane mäel käik jäi kahjuks ära, aga selle eest jõudsime me eile mäele ja ma arvan, et see oli isegi parem variant. Miks? Sest saime kauem mäel olla. Esmaspäeval oleks aega väheks jäänud vast. Mis seal ikka. Väga tore oli. Tegelikult ei saanud ma aru, miks Maxult see tõstukipulk vms koguaeg alt ära tuli. Noh ühel korral olin mina selles süüdi. Tegelikult tahtsin ma seda tal ilusti panna, aga tuli teisiti välja. Vähemalt saime siiski üles. Sellest me ei räägi, et hakkasime alla tagasi libisema ja, et ma võisin öelda: "ära tõmba mind alla" ja siis hetk hiljem oleks mina Maxu alla tõmmanud. See selleks. Kõige toredam oli siiski see, et ma sain juba vaikselt seda tagurpidi kanti selgeks ja siis läks hoog liiga suureks ning ma kukkusin. Peal oli pisut valus ja eriti midagi aru ei saanud, aga tore oli. Siiamaani mõtlen, et mida see tüüp mult küsis? Arvatavasti, et kas kõik on korras vms. No siis oli ju vastus "ma olen elus" täitsa sobiv? Nojah, vähemalt ma tõusin suht kähku püsti ja lasin veel kähkumini alla. Tegelikult paneb mind imestama tõstuki ülbus. Ma mõtlen siis kui Maxu mu käte vahelt libisies nagu liiiiv. Küll ma üritasin seda pilka ilusti panna, aga ei õnnestund, ta muudkui hakkas vastu. Isegi kurjad sõnad ei aidanud. Lõpuks andsin ma alla ja leppisin poole mäe pelt alla laskmisega. Las ta olla. Tegelikutl sain ma pooleldi üksi ka üles korra. Siis kui Maxu jällegi mul käte vahelt pudenes nagu liiiiv. Sel hetkel olin ma enda üle uhke (mitte siis kui Maxu ära kadus vaid siis, kui üles sain). Üe sõnaga oli siis ülimalt tore ja äge. Teinekordki kunagi vast ikka. Võib-olla jätan ma siis selle pea peale kukkumise osa vahele, aga muidu jah. Kordame :)