Võib-olla tõesti olen ma maailma kõige halvem inimene, kes hoolib ainult iseendast. Ja kui teile nii tundub, siis aga palun, visake mind oma elust välja. Kellel sellist mõttetut inimest vaja on? Mina saadaks küll nahhui. Ja mul on kõigest pohhui? Aga palun. Ma ei tunne, et ma peaksin kellegile midagi tõestama. Ma saan väga ilusti ka üksinda hakkama. Ja mitte nii, et ma räägin seda ainult, saan ka. Ei väida, et see kerge saab olema, aga mitte võimatu. “Kuidas teha seda, mis on võimatu? Vaimustusega.” Ja täpselt nii .. Palju mul praegugi kellegi tuge vaja on? Mitte just eriti ja isegi neil kordadel olen ise hakkama saanud. Elan ju siiani, eks.
Tahtsin seda öelda, et kuigi Marko on üks suur totu, siis vahepeal oskab ta ikka maru armas olla. Nagu tänagi, kui ta suht lampi hakkasi lihtsalt rääkima, et tore on, et ta mind tunneb. Ta ise ei tea, aga sel hetkel oli see mulle tõesti vajalik.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar