kolmapäev, 7. oktoober 2009

Mina ei tea kaua ma veel jõuan. No ei unune mu Sultanis and raisins mitte kuskile. Iga f'in päev igatsen neid. No nii hullult igatsen, IGATSEEEEEEEEEN!!! Ma kujutan ette, et Liisil jooksevad kõrvad sitavett juba, sest ma koguaeg räägin neist. Ja ei olegi ainult see valesti, et neid igatsen. Koguaeg on midagi valesti ja ma ei oska miskit teha.
Miks ma pean koguaeg olema olukorras, kus ma sajamiljoline inimesele võin haiget teha Ise saan nagunii, aga see on pohhui ka.

Ma. Lähen. Lolliks.

Head juttu ka. Ma hakkan terveks saama lõpuks, põhimõtteliselt. Uued antibiootikumis kirjutati peale, juua ei saa. Aga kus ma nii väga ikka joon. Tööle pean igatahes tagasi minema, arstionu oli veits üllatund, aga mis ma teha saan. Hullult ägedalt munnnnn ülemus on mul. No töötad ta jaoks 7 päeva nädalas ja 12h päevas ja no. mitte mingit respecti ei ole. Mõtleb välja, kuidas ta mees mind näitusel töötamas nägi koos Alexiga. Mis sest, et see näitus, kus Alex töötas, polnd too päev avatudki. Haige noh. No eks ma lähen siis pool haigelt tööle, kui neil parem hakkab. Aga üritagu ta vaid mind sitalt kohelda, no üldse ei püsiks suu kinni, ta niigi ajab mind närvi sellega, et ta siuke töllakas on.
urr..

Oh, Maxu ma avastasin su vana mp3 endalt kuskilt kotist :D jumala nunnud laulud on seal peal.

Aga ma olin tubli täna, koristasin tuba. Isegi tolmuimejaga tegin. Nonoooonoooooh!

Kommentaare ei ole: