"Kunst olla hea"

tarku mõtteid, mida sellest raamatust leidsin, on suhteliselt mitu ja mõned tahtsin siia kirja panna. Pole mõtet vast nende jaoks mitut eraldi teemat tegema hakata, kuigi nad on erinevatest teemadest. Ühesõnaga panen siia kirja nad.

"Täiuslike inimesi pole olemas ja me peaksime ette vaatama nendega, kes arvavad, et neil pole vigu ega puudusi. Päev, mil usume, et oleme ideaalsed, tuleb otsast peale hakata."

"Midagi saame me alati ära teha. Kui me ei saa ravida, siis saame leevendada. Kui me ei saa leevendada, saame lohutada. Ja kui me enam lohutada ka ei saa, siis saame lihtsalt olemas olla."

"On üldlevinud arusaam, et igaüks peab oma muredega ise toime tulema, mitte nendega teisi koormama. See mõteviis on päris kindlasti vale, sest kui üks küsib teiselt nõu, võidavad mõlemad. Küsija saab nõuande ja vastaja saab kaasinimesega mõtteid vahetada. See, kellelt nõus küsitakse, tunneb ennast reeglina austatuna ning kaasinimesega mõtteid vahetades kasvab ta inimesena. Nõuküsimine näitab, et me usaldame oma kaasinimest. Nõuküsimine on nagu üks viis kingitust teha."

"Tõeline headus on tahe head teha ja see tahe teoks teha. Hea olemise motiive on mitmesuguseid, ka egoistlike, kuid kuni mõeldakse kaasinimesele, on tegu hea. Ja lõpuks loeb ikkagi tegu, mitte mõte."

"Pole lihtne inimeselt nõuda, et ta lõpetaks vihane olemise. Viha on tunne, mis ei allu päriselt meie tahtele. Kuid seevastu on meie enda teha, kas elame selle tunde välja."

"Ei saa pidevalt elus edasi tormata, ilma et naudiksime ja hindaksime seda, mis meil on. Me ise otsustame, kas klaas on pooltühi või pooltäis, kas olla sellega rahul, mis meil on või mitte."

"Ent iga kord pole vaja asja teisega arutada. Vahel on vaja hoopis iseendaga üksi olla. Selles kollektiivses ühiskonnas, kus me praegu elame, on meil harva aega iseenda jaoks, et järele mõelda, iseendale silma vaadata ja endalt küsida, kes ma olen, kuhu ma lähen ja miks."

- Stefan Einhorn.