Kirjutasin veits..

23.09.2008

Õhtul unustasin ukse pisut praokile, see tekitas Danielis hommikul segadust. Mitu korda käis ukse taga ja arvas, et ma üleval. Eks ma olingi, peale seda kui ta siin natuke karjus. Mis seal ikka, oligi aeg ärgata nii või naa. Lõpuks ta siis julges sisse ka vaadata ja pistis kohe laulma. Ajasin end püsti, panin riide ja vedasin kööki. Hommikud pole minu teema. Igaljuhul seal seisi Emma, kes ka mulle laulma hakkas. Andsin Danielile süüa ja hiljem Amanda vihjas, et tegelikult olid mingid sokolaadi asjad selleks laua peal, et ma neid sööks. Specially for me. Eks ma sõin siis neid ka, head olid. Mulle isegi meeldib see, et teised neid väga ei armasta. Lõpuks jõudis Tash ka kööki ja laulis kaa, ainult, et tiba kiirema versiooni, sest nad hakkasid hiljaks jääma. Fine by me. Selle laulmise tobe külg on see, et what am I supposed to do while they sing? Vahin totaka näoga ja mõtlen, et miks seda laulu lühemalt ei tehtud. Igaljuhul, kingitusi sain ka, mis on eriti armas, sest ma ei oodanud seda.
Aga kooki polnud ja mina veel lubasin Maxule päeval pakkuda.
Päeval tegi Maxu hoopis sellise triki, et viis mu kohvikusse, kus ta kooki ostis ja kuuma sokolaadi. Need diivanid olid maru mugavad, sinna olekski jäänud. Pikali oleks ka visanud. Kingituse sain ka, milline üllatus.. lol. Ma iga päev juba seda kleiti selga proovind ja mõelnud, et tahaks minna sellega juba kuskile (pittu).
Vahepeal helistas Kingsly ka. Mina ikka algul arvasin, et tahab õnne soovida, aga kus sa sellega. Ta oli ära unustanud. Peale vihjamist, et ma olen väljas, sest mul on sünnipäev, hakkas ta jahuma, et ta teab, et homme on. Kui ta aru sai, et siiski täna, siis hakkas seletama, et ta selleks helistaski, et õnne soovida. No, vahel on ta ikka päris rumal.. lol.
Hiljem kodus, kui Daniel ka isaga jõudis, hakkas mingi hullem susserdamine pihta. Kõik kutsuti kööki, aga Tash tahtis mulle hoopis mingit laulu kuulata lasta. Ta sai natuke hilje aru, mis tomus, kui mina. No lõpuks ta taipas ja siis võisin mina ka minna. Nii armas šokolaadi koogike oli ja isegi küünal. Kõik laulsid taaskord ja ma mõtlesin, et nad ei lõpetagi. Ei, armas! Seekord ma olin targem ja lõikasin väiksemad viilud. Taipasin lõpuks miks nemad eriti suuri tükke ei söö korraga. Liiga magus. Ometigi nii hea. Ma mõtlen, et Eestis ma ei saand kunagi aru, miks nad seal filmides neid šokolaadikooke kiidavad nii palju. Minu arust polnud nii head nad midagi, aga on küll. Eestis pole lihtsalt normaalseid kooke.. või pole mina neid sealt saand.. lol.
Õhtu toredaim osa oli see, et ma pidin babysittingus olema, since I was home anyways. Daniel oli eriliselt tüütu ja ma ei saandki teda magama pandud, ema tuli ennem koju ja võttis asja üle. Muidugi oli köök veel segamini ja ma pidin seda koristama. Ah jaa, kui ma Danieli magam üritasin panna ja me ta unejuttu kuulasime nagu ikka. Teemaks olid sünnipäevad ja kasseti lõpus sooviti palju õnne neile, kellel täna sünnipäev on ning lauldi (again).
"Who are they talking about? Whose birthday is it? It's NOBODYs birthday!"
"Thank you, Daniel! Thanks a lot."
Selle peale oli ta naerukrampides. Ise oli mulle nädal aega meelde tuletanud, et mul varsti sünnipäev ning päev otsa ikka meelde tuletand, et TÄNA ongi minu sünnipäev ja lõpuks unustab ära.
Tegelikult oli tore päev. Tänud kõigile, kellel meeles oli või, kes reidist/orkutist vaadata oskasid.. lol.

***

other stuff..

Teisipäeval jõudis Liisi ka UK'sse. Eile (kolmap.) siis helistasin ka talle. Naljakas asi, et peale seda, kui ta häält kuulsin (mida ma pole umbes sellest saati kuulnud, kui siia tulin), tekkis igatsus. Kurat, ta muidugi ronis eriti kaugele ja mul pole raha, et talle külla minna, aga küll ma lähen. Saaks need lennukipiletid ostetud, oleks hea. Nendega on ka üks igavene jama.
Eile tuli ilge peo isu peale. Pole ime ka, pole ammu teind. Ilge jama!

Danieliga on pidevalt vaidlus, et kes on Chatterbox. Tema muidugi, sest tal tõepoolest ei püsi suu kinni.. lol. Üldiselt see mind väga ei kõgiuta, kelleks ta mind kutsub, aga igakord, kui ma temaga sellel teemal vaidlen, muutub ta lõbusaks. Hommikuti on see kasulik, sest nii unustab ta oma igahommikuse ei-taha-kooli-minna nutu vähemalt mõneks ajakski. Ta nutab jubedalt palju. Õigemini jonnib. Can't blame him, tõsi ta on, et enamasti see aitab ja ta saab, mida ta tahab. Võiks juba mõista samas, et kool ei käi selliste asjade alla. Kasvatuse viga, aga mida ma selle kohta ikka seletan. On ikka kergem näpuga nädata ja targutada, et mida keegi teine valesti teeb, aga see ei muuda midagi. Pealegi, kes ütleb, et ma ise vanemana head tööd teeksin. Mitte, et Amanda halb ema oleks. Nope, tegelikult on ta hea ema, mu arust. See selleks. Daniel uurib ikka aeg ajalt, et kas mina ka koolis nutsin. Ofc not, aga samas ei pidanud ma seal kella viieni istuma ka. Tiba nõme süsteem, tema jaoks, mulle täitsa sobib.. lol. Küll ta ka harjub.

Kohe on nädalavahetus. Mõtlen, et ma juba pikemat aega olen seda reedet oodanud, just seda reedet, sest plaan oli välja minna ja kõik. Bad luck! But I'm cool.

Kõik tahavad Eestist ära - Marge, mina, Elar, Sven, Kristi, Liisi, Brit, Kadi.. so on.. ja nüüd siis Merili ka. Ainuke asi, et temal kool pooleli. See idee ei meeldi mulle ikka veel, aga teada mind, ma saan temast ka aru. Pole midagi sellist, millega hakkama ei saaks, aga olemas on siiski. Pealegi, kui ta tõesti siin kooli läheks, ei oleks midagi halba. Loodan, et see õnnestub tal ka. JA SIIS TA EI UNUSTA MIND ÄRA nagu Kristi.. lol.
Nõme, et järjest tulevad inimesed siia kanti, aga on piisavalt kaugel, et neid siiski ei näe väga.

That's all for today, sest nälg on kallal.