Mulle ei meeldi hommikud. Vara peab ärkama ja mina tahan veel magada. Mulle ei meeldi hommikud, sest see tähendab uue päeva algust. Päeva, millest ma ennast tuimalt läbi vean. Hommiku vean lõunani, et töötama ei peaks. Lõuna vean pärstlõunani, et hakkaks jälle tööle ja saaks päev kiiremini läbi. Ja siis tuleb õhtu, mis on tegelikult päeva halvim osa. Töö on küll läbi ja päeva lõpp paistab, aga siis tulevad need mõtted ja kõik muu. Läheksin magama, aga.. mida varem ma lähen, seda kauem pean und ootama. Une ootamine on üks jubedamaid asju. Ning lõpuks tuleb jälle hommik, mis tähendab, et saabub ka õhtu.
Uni on parim osa.
Nii vean siis nädalavahetuseni end välja. Tolles hommikus on natuke päikest. Seda ainult selleks, et pettuda. Ning siis sama moodi uude nädalasse laskuda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar