Miski pole nii kuis näib ..

Mulle ei meeldi nii.
Sõnad, sõnad, sõnad, sõnad. Mitte midagi muud?

Ma tean, et eile poleks ma pidanud helistama. Oleksin rahulikum. Asjad oleks teisit, aga samas ikkagi.. mõte on ju sama. Ja nüüd. Terve päev olen püüdnud mõtteid eemale saada. Kohati edukalt, kohati mitte. Ma ei helista ise, sest see teeb asjad hullemaks. Minu jaoks kindlasti. Tema ka ei helista.. ma siis ootan. Kunagi peab midagi juhtuma. Raske on ikkagi. Miks ta teeb nii?
Ja siis ütleb, et mina teen talle haiget.. sellega, et ütlen kuidas ma asju näen, kuidas ta käitub. Miks ta siis käitub nii. Mida mina pean tundma.

Ma tunnen ennast eriti abituna. Kuna varem on mulle ükski suhe nii palju korda läinud? Mhm.. polegi.