2day I hate u..

On mul siis hea tuju või ei ole, doesn't matter.
Täna hakkasin oma vanast telefonist sõnumeid lugema. Muidugi olid seal Tema sõnumid ja ma lihtsalt ei saand neid vahele jätta. Olgem ausad, neid ma sealt ainult lugesingi. Kuidas ta tahtis mulle sünnipäeva pidu korraldada, kuidas ta ütles, et ta oleks parema meelega minuga kui kuskil Saksamaal, kuidas ta keset ööd saatis mulle sõnumi, et igatseb mind.. see oli üks nädalavahetus enne seda, kui me viimast korda nägime. Siis olid veel asjad normis, aga selle nädala jooksul muutus midagi ja ma ei saa siiamaani aru, mis. Ja siis olid veel vanemad sõnumid, kohe päris algusest. No tal oli teine suhtumine.
Igaljuhul, need sõnumid tegid mu tuju kurvaks. Kas või need kõige tühisemad. Näiteks, kui ta oma sugulasi pidi hoidma. Ma tahaks, et praegu oleks ka nii, et ta tunneks huvi, kuidas mul läheb või mis ma teen.
Saksamaa asju lugedes tekkis mul korraks mõte, et äkki ta valetas selle kohta.. aga no las see olla.
Ma ju täiesti üritan Temast mitte mõelda ja edasi liikuda. Üritan endale sisendada, et asi on selles, et ma Teda ei saa, mitte, et ma temasse tegelikutl armunud oleksin. Ma üritan, aga ükskõik kellest või millest ma mõtlen. Mingi hetk suudan ma need mõtted siiski Temaga ühendada. Ma ei saa sellest ennem arugi, kui hiljem. Samas ei ole ta mu peas enam pooltki nii tihti kui varem. Eks ma olen ju Temas pettunud ka.
Natuke veel ja olen ta unustanud. Ainult, et.. tegelikult tahaksin ma ju teda näha või, et ta mulle helistaks. Saadaks kasvõi sõnumi. ise..