Thank you (:

Õnneks leidub alati keegi, kes on valmis sind ära kuulama, nõu andma, lohutama. Näitma, et hoolib. Isegi, kui see pole tegelikult nii, kuid lastakse asjal nii näida, et mu tuju parandada. Oluline on see, et mu tuju paranebki. Ja kui tahetakse juba mu tuju parandanda, siis mingil määral siiski hoolitakse. Seda on tore teada.
Muidugi on olukorrad, kus sul pole mitte kedagi. Pead ise hakkama saama. Mõni kord tahad, et keegi oleks, mõni kord soovidki üksi olla. Sellised olukorrad peavad ka olema, siis oskad sõpru ja nende olemas olu hinnata. Näiteks ühel õhtul koju jalutades, tahtsin ma üle kõige, et keegi oleks mu kõrval, et ma saaksin kellegi õlal nutta. Ma ei tahtnud rääkida, ei tahtnud nõu, ma tahtsin esimest korda elus lihtsalt kellegi õlal end tühjaks nutta. Nutsingi, aga üksi ja see polegi kellegi süü. Ma ei öelnud seda kellegile, keegi ei teadnud.
Paulo Coelho kirjutas, et tõelised sõbrad pole need, kes vaid mure korral välja ilmuvad ning sulle kaasa tunnevad. Ise olles samas õnnelikud, et endil selline olukord pole. Tõelised sõbrad on need, kes on sinuga koos ka siis, kui sul läheb hästi. Nad tunnevad rõõmus sinu rõõmust ja täpselt sama moodi ka kurbust sinu õnnetuse üle. Nad on koguaeg olemas, sa tahad, et nad oleksid koguaeg olemas.
Ja nii ongi, ei vaidle vastu. Ma ei väidagi, et need, kes mu muresi kuulavad, on mu tõelised sõbrad. Ma tean, kes on tõelised ja need ei ole tekkinud probleemide käigus vaid elu jooksul. Kuid kes ütleb, et ainult tõelised sõbrad on vajalikud? Kõik sõbrad on.. omamoodi. Ja kes ütleb, et ainult tõelised sõbrad hoolivad? Mina küll ei hooli vaid oma tõelistest sõpradest, hoolin paljudest. Kellest rohkem, kellest vähem, aga hoolin.
Tegelikult tahtsin ma teid tänada. Teid, kes te vaevusite mind kuulama, mind lohutama. Te ei osanud ehk nõu anda, polnud vajagi. Nagu ikka, olid mul asjad juba enda jaoks välja mõeldud. Oli vaja, et keegi lihtsalt näitaks, et hoolib. See ei paranda olukorda, tean. Seda ei parandagi miski. Ainuke asi, mida ma teha saan, on edasi minna. Raske on aga edasi minna, kui kõik sinu sees on segi pekstud. Kõige pealt on sees vaja asjad korda saada ja täpselt seda aitaski teie lohutamine. Mitte, et ma täielikult korras oleks, ei. Aga ma kujutan ette, mis seisus ma oleks ilma teieta.
AITÄH! (: