Eks ma ole ennegi arvanud, et mu elust on kerge välja astuda. Lihtsalt niisama. Ma saan isegi neist aru, kes selle pärast mind vältima hakkavad, et mu tunded ei vasta nende omadele jne. No mis teha, mehed on nõrgad :D Mõistan. Aga ma ei mõsita, kuidas saab keegi lihtsalt niisama mind vältima hakata. Ilma, et mulle midagi selgitaks. Ma siiamaani ei oska aimata ka, mida ma tegin või ei teinud. Parimsõber my ass. God, I was so stressed out about everything already u know.
Täpselt nagu JJ kunagi rääkis. Heateod unustatakse esimese vea korral. Pole oluline, et ma ei tea, mida kuradit ma tegin. Ja mida ma sain teha nii hullu enda teatmata? Kui ma oleks midagi teinud, ma ju teaks seda. Ma ju ometigi tean, mida ma teinud olen.
Egas midagi, aitäh, et mind alt vedasid ja piisavalt tähtsusetuks pead.
Olen seda juba mõnda aega tahtnud ära kirjutada, et peast välja saaks. Äkki tuleb nüüd uni ka vahepeal.
neljapäev, 28. august 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar