Inimesed ajavad mind segadusse.

Ma juba varem panin tähele, et ta valetab palju. Või noh, ma nägin teda korra vist valetamas, aga see ütles ära, et ta valetab palju. Mul oli õigus ka. Eile ta unustas oma sõbra sünnipäeva ära. Selle asemel, et talle ausalt öelda, et ta unustas ja siiski õnne soovida, nägi ta päri palju vaeva, et hea vale välja mõelda. Ma ei saandki aru, mis ta lõpuks kokku rääkis. Ja selle asemel, et öelda, et ta ei taha sinna sünnipäevale minna, sest see liiga kaugel, mõtles ta uusi valesi välja. Midagi minuga seoses, ma väga ei süvenenud. Olgu, see selleks. Ta valetab palju. Loogiline on siit järeldada, et ta valetab siis mulle ka. Aga eks ikka tahame alati uskuda, et meile ei valetda, et meid kohtleb teisiti. Kuigi ma sellesse väga ei uskunud ei oodanud ma siiski, et ta juba valetab. Kuigi. Eelmine nädalavahetus, kui ta ütles, et ta ei saand muga kokku saada, sest tal sõbral suri naine ära jm, siis ma sügavalt kahtlesin selles. Ei usu väga sellesse, tõenäoliselt lihtsalt unustas and that's it. See selleks. Nõme asi on see, et eile öösel. Kui ma väljas akna taga istusin, võtisn ta telefoni. Kuna sellega pidi neti saama ja mul oli igav, ta magas. Neti ma ei saand, sest ma ei osand minna sellega. Igaljuhul lugesin ma ta sõnumeid. Curious, eksole. Teiste sõnumeid ma ei lugend, peale ühe. See oli Kat'ilt. Btw nii kutsub ta mind. Ütles, et kuna tal on sõber mulle sarnase nimega, et siis on Kat talle mugavam. Ses suhtes, et nagu sassi ei ajaks vm. Whatever. Telefonis olen mina tal õige nimega ja keegi teine on Kat. Ma ei saand täpselt aru, kas sõnum oli saadetud talle või oli tema saatja. Segane telefon on tal. Sisu oli umbes selline, et ma igatsen sind, me peaksime koos olema, on kõik korras, kallis. Nagu.. ma ei oskagi midagi öelda selle koha pealt.