lihtsalt

Mul siis nüüd päris esimene nädalavahetus üksi siin olla. Käisin linna peal täna. Algselt oli plaan Keningstoni Roof Garden üles otsida, aga ilm ei olnud minu poolt. Pealegi ei suutnud ma ennast hommikul liikuma saada enne ühte (ma arvan). No eks ma leppisin siis sellega, et shoppasin Oxford Streedil, käisin armast jäätisemüüjat vaatamas ja nautisin vihma. Pidin veel mõnemehega ka kokku saama, aga ta ei helistand siis, kui lubas.. muidugi tal oli mõjuv põhjus ka, sai andeks. Homme siis ehk. Samas ega mind väga ei heidutanud ka see, et kokku ei saand. Korraks tundus lihtsalt, et mina olen see, kes üle saab, siis oli küll nõme, aga jah. See oli ka kõik. Tegelt on üsna tore üksi mööda poode jalutada, mulle oleks väga meeldinud muidugi ilus ilm. Oleksin saand niisama pargis lugeda ja teha, mis alguses plaanisin. Tore on see, et ma leidsin kaks paari papusi, mis mulle nii-nii väga meeldisid ja eks ma vaikselt hakka nende ostmise peale mõtlema.

Kohutav, ma tõepoolest ei oska 'ei' öelda. Ma ei saa aru. Täispeaga olen selline supper üleandja, aga praegu.. awful!
Ma ei saa aru, kas osad mehed tõesti usuvad, et kui nad hakkavad naisele mingist romantika jama ajama, then they'll get layed easier?! Võib-olla see mõnega tõesti toimib, aga.. natuke imelik mõtlemine siiski.

Siis see ka, et üks tolvan ajab mind närvi, ma ei saa aru temast. He does it again and again an.. ja praegu. Nagu ta teaks, et ma temast mõtlen või kirjutan. Pff, jobu.