üks päev

Eile oli mõnus päev. Käisin The Hill "Paradise" Garden'is. Istusin seal meie lemmik kohas ikka ja lugesin. Ma ei oska öelda kaua ma seal olin, aga jube hea oli. Vahepeal juhtus selline nali, et kuna ma olin oma jope maha unustanud, hakkas mul külm, sest tuul oli üsna suur. Eks ma siis oma kavala peaga mõtlesin, et lippan mõnest poest läbi ja ostan midagi pika käistega, et soem oleks. Arvake ära, kas mul see ka õnnestus? Ofc not. Esiteks ma käisin enamvähem nii kaugele, kui poode oli, kõike muud huvitavat nägin, aga mitte seda, mis otsisin. Käisin siiis teisel pool tänavat ka ja leidsin isegi ühe poe, aga ma pidin sealt ennast välja vedama, sest mind huvitasid kõik muud asjad, aga ma ei saa raha ära raisata hetkel. No lõpuks andsin alla ja jalutasin Hill gardenisee tagasi. Ilma pusa või millegita muidugi. Istusin vapralt oma kohale tagasi ja lugesin edasi. Ignoorisin tuult, mõni aeg ignoorisin vihma ka, aga lõpuks ei vedanud enam välja. Mõned pildid tegin ka, ilus koht noh. Lõpuks oli vihm üsna tugev ja ma läksin varjualuse alla. Iseenesest oleks mulle meeldinud vihma käes kõndida, mida ma ka mõnda aega tegin, aga külm oli noh, kah jama. Haigeks ei taha ka nagu jääda. Vihm vaiksemaks jäi, siis jalutasin veel igalpool võsa vahel ja ma isa ka ei tea kus, kuni jõudisn Golders Hill parki. Selle aja peale oli päike välja ilmunud ja mõtlesin, et vaatan, mida seal ka huvitavat on. Kusjuures oli ka huvitavat, nimelt olid seal igast loomad.. kohati meenutas seda loomaaeda vm, mis Eestis on. Nimi meelde ei tule hetkel, aga kindlasti kõik teavad, et seal oli karu ja koer, kes väiksest peale koos üles kasvasid jm. Keele peal on nimi, aga no, las ta jääda hetkel. Ahjaa, siis Golders Hilli pargis oli veel water park, mis küll midagi surt ei olnud, aga lihtsalt, seal on tore jalutada.. nagu üleüldse selles pargis. Jubedalt meeldis. No lõpuks siiski otsustas vihmapoiss taas sadama hakata. Mure oli selles, et ma ei tahtnud veel koju minna, pealegi pidin veel mõnemehega kokku saama mingi aeg. Mõtlesin siis, et enda arust nagu nägin Starbucks kohvikut kuskil ja sinna ma läksingi. Caffe latte ofc, millest mul süda pahaks läks, kuigi ma maru aeglaselt jõin seda. Mingi tund aega :D aga seda selle pärast, et ma lugesin samal ajal. Ja aegajalt vaatasin lihtsalt mööduvaid inimesi ja vihma. Mulle meeldis selle kohviku juures, et osad kohad oli seal nii, et laud oli paigutatud akna vastu, et seal istusid, siis nagu vaatasid aknast välja. Paljud tõenäoliselt vihkavad neid kohti, aga mulle täitsa sobis. Lõpuks sain kõne ja peale seda, kui mu üle naerdi, et ma peaaegu ühtegi tänavat ja kohta ei tea seal lähedal, siis sain temaga kokku ja astusime kino poole. Polnud just kõige põnevam film, aga no mis teha. Tore oli siiski. Üldiselt polnd eriliselt sündmusterohke päev, eks. Kirja panin vaid selle pärast, et.. ma ei tea. Terve aeg oli selline hea tunne sees, kuidagi täiega rahulolev ja noh. Hea oli vist kodust eemale saada ja niisama olla. Nüüd pean vast järgmise nädalavahetuseni vastu.