Mul on imelik iseloom. Ma ei saa ise ka sellest päris hästi aru. Bt I have learned to cope with it. Üks imelik asi on see, et ma suudan (peaaeg) kõike nii vabalt võtta. Las minna, eks. On paljus kasuks tulnud. Selle võtta saan ma vähem haiget, selle võrra on mul rohkem hetki, millal ma täiesti rahul olen, selle võrra on mul kergem lihtsalt minna.. aga ärge arvake, et ma päris nii lihtsalt kõike võtan, kui välja näitan. See pole ka pärs õige. Ma saan vähem haiget, mul on kergem minna.. mitte ma ei õelnud, et ei saa haiget jne. I hurt too u know. Vahepeal isegi liiga palju ehk, sest ma ei näita kõike välja, mis minust toimub. Üldiselt aga siiski oskan ma asju võtta kergemalt. Paljusi asju. Tore, eksole, aga ma mõtlen, et teise külje alt ei olegi nii tore. Mõtlen, et ma ei ole kunagi kedagi tegelikult armastanud. Sellest on kahju. Tähendab sõpru ja peret ja nii muidugi, aga ma mõtlen nagu suhte mõttes, u know. Ja võib-olla oli ükskord, aga isegi seda ei julge ma armastuseks nimetada, sest ma ei tea, kuidas oleks asjad olnud siis, kui ma oleks suhtes olnud. Armastus on üks asi, mida ma ei võta kergelt ses suhtes. Ma ei ole kunagi taibanud neid inimesi, kes kohe suhte alguses üksteist julmalt "armastavad", samas kuu-kahe pärast on neil juba uus "armastus". See on tobe, muud kui rikutakse selle tähendust. See selleks. Peale armastuse on veel asju. Nagu see, et mul pole palju lähedasi sõpru, kuigi ma tahaks, et neid oleks rohkem, aga ma lihtsalt ei oska ennast nii avada. Mul võib olla ju tuttavaid ja tutvumine pole raske, aga päris lähedale kedagi lasta ma ei oska. See teeb mind vahel kurvaks, aga taas kord olen õppind sellega elama. Mulle meeldb üskinda ka olla aegajalt ja selle võrra, et mul neid lähedasi nii vähe on, on nad mulle eriti erilised. Olenemata sellest, et ma olen selle välja näitamises üsna kehv. Mida ma tahtsin öelda.. igal asjal on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, eks. Nagu minu "vabal" iseloomul. Kõik mis sellega kaasneb. Kokkuvõttes olen ma ikkagi rahul, sest ma need positiivsed asjad teevad elu heaks. Küll ma ka ükskord oma armastuse leian. Ongi hea mulle, et ta liiga vara ei tule. Praegu oleks maru vale hetk pealegi.
Panin kirja, et ise ennast paremini mõista. Doesn't matter. Kirja pannes saavad mõtted kuidagi selgemaks, kas pole?!
reede, 22. august 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar